Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu tüüpilised vead kirjandis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Minu tüüpilised vead kirjandis #1 Minu tüüpilised vead kirjandis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mirrrr Õppematerjali autor
Kokkuvõte kirjandis esinevatest tüüpilistest vigadest. Näited

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Kirjandi abi

Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus

Eesti keel
thumbnail
12
pdf

Mis on arutlev kirjand?

Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")

Eesti keel
thumbnail
12
doc

Kuidas kirjutada lõpukirjandit

12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d

Akadeemilise kirjutamise alused
thumbnail
53
docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Näiteks häälida sõna kord valjusti ja siis sosinal, kord kiiremini ja siis aeglasemalt.  Toimingu sooritamine vaimselt. See on etapp, milleni püütakse jõuda (kompetentsuse etapp). Tegevust iseloomustavad sel juhul järgmised tunnused: kiirus, täpsus, resultatiivsus, ülesande täitmine "peast" (kaasneva kõneta), oskus ennast kontrollida. Antud toimingute omandamisel ilmnevad abiõppelastel järgmised tüüpilised puudujäägid: a. Toiming pole automatiseerunud. Aeglases tempos ja hargnenult suudetakse ülesanne täita kas õigesti või väheste vigadega, iseseisvas töös aga eksitakse palju. Väga reljeefselt ilmneb kirjeldatud nähtus kirjutamisel. Ühistöös skeemide abil suudavad lapsed häälikute pikkust muuta ja määrata, ühe- ja kahekordseid tähti valida, ise kirjutades aga mitte. Jääb üle analüüsi kiirust tõsta, operatsioone

Eripedagoogika
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? ­ vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen

Eesti keel
thumbnail
132
pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

SKAP võib olla pikaajaline probleem, mis võib avalduda veel täiskasvanueas (Leonard, 1998). Alaaliaga lastel esinevad raskused suulise ja kirjaliku kõne omandamisega, nii kõne mõistmise kui enda väljendamisega. Raskused ilmnevad enamasti mitmes keelevaldkonnas, sealhulgas morfoloogias, süntaksis, semantikas ja pragmaatikas (Stothard jt, 1998). SKAP puhul tõusevad esile morfosüntaktilised probleemid, millele lisanduvad ka fonoloogilised ja semantilis-leksikaalsed vead. Kõige suuremad probleemid on alaalikutel grammatiliste oskuste omandamises ning tõsised raskused motoorse vormi puhul avalduvad süntaktilis-morfoloogilisel tasandil (Padrik, 2006). Mitmed uurijad on leidnud, et motoorse alaaliaga lastele on eriti raske gramma- tiliste vormide moodustamine ja omandamine (Rice 2007; Bishop, 2004). Sobotovitš (1995) märgib, et kui eakohase arenguga laps omandab grammatiliste vormide moodus-

Erivajadustega laste pedagoogika
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Sellised küsimused pakuvad väga keeleteadlastele huvi. (PsL-kutele) Neid huvitab semantiliste seoste liigid. Sellised funktisonaalsed seosed nt sõna kask, meenub restoran Kaseke. Kask vs sookask (kas üldine või konkreetne), mis tunnused on, väike roheline kõver. Ehk mis laadi teabeüksused seostuvad!!! PsL-le pakub huvi: mis on eirnevat Jüti ja Mari vastustes, ka kultuuride kaupa, kudias vastatakse sõnadele ,,kodu". Mis on tüüpilised vastused sõnale KASk ja mis on harvaesinevad. Puudub suhtlemine. Kuidas in rakendab seda suhtlemisel? Seda kahjuks ekspermentaalne eksperiment ei anna teada./ei uuri. Ütluse mõistmise uurimise metoodika! Lauseloome uurimise metoodika:et kirjaldda kus miski asub. Kas koosta mitu baaslauset, laiendatud lihtlause jne. ET küsimuste abil saab last aidata ja suunata nt veel mis on kolmnurga kõrval/üleval jne.

Pedagoogika
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun