Minu pere ja ühiskonnaelu valdkonnad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Mina kui osake ühiskonnast

Mina kui osake ühiskonnast Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Millist rolli etendan mina enda perekonnas? Kindlasti ei saa ma öelda, et ma olen ainult vaatamisobjekt, kelle eest hoolitsetaks. Ma olen muutunud enda perekonnas asendamatuks ja selleks ma ka jään. Siis, kui on vaja teha mingit tööd, siis olen ma alati

Ühiskonnaõpetus

26

doc

Maksunduse valdkonna mõisted

Sel juhul võetkase madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Nt: käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad maksavad 100 krooni käibemaksu. Aga 100 krooni moodustab 1000 kroonise sissetulekuga perekonna sissetulekust 10,0% ja 2000 eur-se sissetulekuga perekonnal 0,5%. Seega maksb väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga. 5) Maksusaaja ­ on isik, kellele maks laekub ehk ta on võlausaldaja (krediitor). Kohalikud maksud laekuvad kohalikku eelarvesse ja riiklikud riigieelarvesse välja arvatud maamaks (laekub 100% kohalikku eelarvesse kuigi tegemist on riikliku maksuga). Veel üksikisiku tulumaks ­ riik on seda pidevalt vähendanud ­ algselt 50%

Maksud

72

docx

Kasvatusteadused

Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased.

Alusharidus

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

objektile läheneb. Seega võivad objekti uurida erinevad teadused ja ühel teadusel võib olla mitmeid objekte. Seega peab teadus kasutama vaatenurka, mida ei kasuta ükski teine teadus. Sotsioloogia kui teadus Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata nendele nähtustele võimalikult erinevatest vaatekohtadest. Sotsioloogia erineb teistest sotsiaalteadustest selle poolest, et koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni. Seotud mitmete erinevate teadusharudega: ­ Psühholoogia ­ Ajalugu ­ Sotsiaalantropoloogia ­ Majandusteadus ­ Politoloogia 9 ­ Haldus Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad:

Sotsioloogia

18

pdf

Nüüdisühiskond

ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond

Ühiskonnaõpetus

29

docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

· IGA TEOORIA TOOB VÄLJA PEAMISED SEISUKOHAD, MIS PÜÜAVAD KIRJELDADA, SELGITADA JA VAHEL KA ENNUSTADA TOIMUVAT ÜHISKONNAS.) TEOORIA UURIB SOTSIAALSEID INSTITUTSIOONE EHK PEREKONDA, HARIDUST, RELIGIOONI JNE NING KUIDAS SELLINE ELU SFÄÄR AITAB KAASA ÜHISKONNA KUI TERVIKU SÄILIMISELE. Põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi: terviku (ühiskond, mingi grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse valdkonnad, grupi liikmed) vahel. Põhineb arusaamal, et ühiskond on stabiilne korrastatud süsteem, kus kehtib konsensus. Uurib sotsiaalseid institutsioone ehk perekonda, haridust, religiooni jm ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele 25. Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta? Liialt abstraktne, liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist; Funkt

Sotsioloogia

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

suur, et ilma seaduseta enam ei saa. Peamised põhjused on hoopis järgmised: 1. Seaduseelnõu koostamise ja selle menetlemise ning vastuvõtmise käigus tekkinud küsimused ning üldisem diskussioon on vajalikud, et tekitada ühiskonnas üldse vastavateemaline diskursus ja tutvustada inimestele vastavat problemaatikat. Kindlasti ei muutu miski üleöö seaduse vastuvõtmisega. Inimeste mõttemallide muutmine võtab aega aastaid ja eestlaste puhul minu arvates hakkavad mõttemallid muutuma siis, kui uus põlvkond peale kasvab. Selle põhjuseks pean ma totaalset tolerantsi puudumist eestlaste hulgas. 2. SVS-ga tekib õiguslik alus, millele toetuda kui on tegemist diskrimineerimisjuhtumiga. Luuakse sõnavara ja juriidiline baas. Pikapeale inimesed harjuvad seadusega ja vaatavad seda kui normaalset nähtust. Alles siis hakkab seadus ka oma tegelikku eesmärki täitma ­ kehtestama soolist

Asjaajamine

24

docx

Sotsioloogia

Sotsiaalne kujutlus ­ isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt ­ sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest ­ sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit ­ mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kommentaarid (0)