Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või
,,Seitse venda" Aleksis Kivi Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumusterikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, ptriarhaalse külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine. Riivamisi on vaadeldud talurahva suhteid mõisaga. Hea pildi saame haridusoludest, kommetest ja tavadest, põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest. Arengut uueaegsesse külaühiskonda on näidatud seitsme venna põgenemislooga ühiskonnast ja nende järkjärgulise tagasipöördumisega, mis ühtlasi kujutab endast romaani faabulat. Sündmuskohaks on Lõuna-Häme, kusjuures paljud paigad kuuluvad äratuntavalt kirjaniku kodukanti. Tegevus vältab küllalt pikka aega 15-20 aastat. Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu peaslkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna. Nad elava
Sport-kui Eesti aken maailma Eesti on küll väike riik, kuid sellegi poolest leidub ka siin häid sportlasi.Kõige enam on rahvale silma paistnud kümnevõistleja Erki Nool.Rallispordis on olnud kõige silmapaistvam, aga Marko Märtin.Suusatamises on kuldmedaleid koju toonud kõige enam Andrus Veerbalu,Jaak Mae ja naistest on kõige silmapaistvam olnud Kristiina Smigun.Hiljuti võitis kuldmedali ka Ksenja Palta.Kes võistles kergejõustikus.Veel on meil siin väikeses riigis kõvasid kettaheitjad ja odaviskajaid, kes on toonud Eestile palju kuldmedaleid erinevatest riikidest. Erki Nool oli kümnevõistleja tema saavutused olid kõrged.Aastal 1997 ja 1999 võitis ta sisemaailmameistri võistlustel hõbeda.Tema kõige parem saavutus oli aastal 2000 kui ta võitis kulla Olümpiamängudel.Seal tegi ta oma kodumaa kuulsamaks.Nüüdseks on tema sportlaskarjäär läbi saanud ja ta astus 2003 aastal riigikokku.Kuid rahvas mäletab teda siiani kõva sportlasena mitte r
Vastseliina Gümnaasium Kristina Smigun-Vähi Referaat Koostaja: Tea Talupoeg 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2012 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................1 1.. Lapsepõlv.......................................................................................2 1.1Meenutusi lapsepõlvest.............................................................2 2.Perekond...........................................................................................3 3.Savutused..........................................................................................3 3.1 Esimesed saavutused.................................................................3 3.2 Jõudmine suurte sekka..............................................................4 4.Karjäär suusatajana.......................................
Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud te
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga a
Eesti Lipp „Lipp kui riikluse sümbol” Paar nädalat tagasi, 24. veebruaril, vaatasin aknast välja ja silma hakkasid arvukad lipud, mis väljas lehvisid. See oli Eesti Vabariigi aastapäev. Sinimustvalge värvikombinatsioon on omandanud rahva seas väga erilise tähenduse. Mis on selle põhjus? Lipp on sümbol, millega tänapäeval väljendatakse oma riiklikku või kogukondlikku kuuluvust. Meie lipu lugu algas 1881. aastal, kui avaldati Eesti Postimehes üliõpilase Jaan Bergmanni luuletus „Eesti lipp”, kus Eesti värvideks nimetati helesinine, must ja roheline. Helesinine sümboliseeris usku, et kuni kestab taevas, jääb alles ka Eesti rahvas. Must viitas minevikule ja rahvusikku väärtust rõhuvale kuuele ning roheline väljendas lootust, et Eesti saab uueks, nagu loodus igal kevadel. Vironia korporatsiooni asutanud eestlased valisid oma värvideks selle värvikolmiku, aga asendasid Hugo Treffner soovitusel rohelise valgega, mis pidi sümboliseerima rahva püüdlemist v
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele.......................................................................
Kõik kommentaarid