Minu
eredaim muusikaelamus ?
Leigo Järvemuusikal
Keeruline
on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti
meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna
seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle
tegeliku toimumist .
Leigo on midagi enamat - see
on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal
Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid
ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal
idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd
sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust
Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See koosneb neljast osast. Kuigi nimetatud ooperit oli Viinis alguses keelatud esitada, sest tegi nalja aristokraatlikuse üle, muutus see hiljem Mozarti üheks kõige õnnestunumaks teoseks. Kõige tuntum ongi ooperi avamäng. "Figaro pulma " avamäng on minu meelest väga gratsiiline, mänglev ning on täis rahulikkust kuid samas ka hoogsust ja vallatust. Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine, mis muutis selle väga hüplevaks ning tempo oli suhteliselt kiire. Teine teos oli samuti Wolfgang Amadeus Mozarti teos: Klaverikontsert nr. 25 C-duur, mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25
Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust
Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,
· Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna Naissoost kuulus lauluvirtuoos. · Primo uomo Meessoost kuulus lauluvirtuoos. · Verism Naturalistlik suund.
Järgmisena tuli II Romanza. Romanza meenutab eestikeelset sõna Romantiline, mis kohe tekitab mõtte, et tegemist on kauni ja hella osaga, kus igat klaveri klahvi hästi pehmelt ja õrnalt vajutatakse ning täpselt nii see oligi. Orkestril ja solistil oli rahumeelne nägu ja tegemist oli nagu puhkusega eelmisest osast. Kuid ega puhkused igavesti kesta ja kolmandas osas oli taas tempo tõstetud kiireks ja solist näitas oma oskusi kuna minu jaoks tundus üpris keerulise klaverimänguna kuna näpud liikusid jube kiiresti ja osavalt. Samamoodi nagu esimeses osas, läks terve aja nii, et ei olnud mingit hingetõmbamis hetke ehk teos algas energiliselt, siis ''puhati'' ja jätkus samamoodi energiliselt kuni lõpuni. Klaverikontsertidest on see kõige paremini säilinud ja koguaeg aktuaalne olnud võrreldes teiste Mozarti klaverikontsertidega, mis unustustehõlma sattusid. Arvatakse, et see on romantilise väljenduslaadi pärast.
Pean laulupidude ja tantsupidude traditsiooni väga tähtsaks. Kuna Eestis on olnud laulutraditsioon ning laulmine üldse juba ammusest ajast au sees ja meil on väga kuulsaid laulukirjutajaid ning heliloojaid. Nii laulmine kui tantsimine toob rahva kokku. Tekib selline ühtekuuluvuse tunne ja ühtehoidmine. Nagu on öeldud, et me oleme end vabaks laulnud ja laulame edasi. Kõik koonduvad ühte. Samuti on see ka tantsuga. 6. Millised olid hoiakud muusika rahvuslikkuse suhtes 20. sajandi I poolel? 1.Rahvuslikkus oli esmalt seotud professionaalsusega 2.Rahvuslikkus oli esmalt seotud rahvaviiside kasutamisega 3.rahvuslikkus pole midagi välist, vaid sisemine kriteerium, rahvaviisi autentsus pole tähtis. 4.Rahvuslikkus on seotus eesti rahvaviisi ja rahvusromantilise helikeelega. 8. Anna ülevaade tähtsamatest eesti koorilaululoojatest. Aleksander Saebelmann Kunileid-eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Esimese
Kõik kommentaarid