Minu
Eesti
Kuigi
Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle
ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole
suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus
oma koduriigi vastu. Me
elame siin maal, oleme siin
sündinud
ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi
mugavam oleks
peaksime
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
trintzka
Õppematerjali autor
töö Eestis, mitte naaberriikides. Ainuüksi töökoha kaotuse pärast leiavad paljud töötud raha, et sõita üle Soome lahe ning asuda sinna tööle, kus on kõrgem palk ja lihtsam leida töökoht. Meie riigis leidub ka pikaajalisi töötuid, kes nõuavad firmadelt utoopilist palka, et üldse tööle asuda. Nad ei mõtle, et neil on võimalik üksinda ära elada ka miinimumpalga eest. Tänavatel elavad eluheidikud on sellised, kes ei taha jätta oma ,,perekonda" ning asuda parema tuleviku nimel tööle miinimumpalga eest. Miks paljud Eesti mehed, vähesel määral ka naised, lähevad tööle põhjanaabri juurde, kui ka meil on pakkuda sama töökoht? Põhjus selles on suurem palk, mis toidab ära pere, saab elada muretud elu arvete osas ning ülejäänud palga eest saab lubada endale, midagi sellist, mida Eestis teeniva palga eest pole võimalik. 2008. aastal tabas Eestit majanduslangus, mis tõi
Minu Eesti Minu kodumaa on küllaltki väike riik ja siin ei ela väga palju inimesi, kuid sellegi poolest on Eesti mulle armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest see pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka oma kodumaa. Eestis on ka ilus loodus. Kodumaal elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud, kes ei taha pagulasi
pahameele. Minule tundub, et sellega rikuti suurel määral meie demokraatilisi õiguseid. Tõsilugu on aga see, et juriidiliselt oli ju kõik korrektne. Liikudes poliitiliste teemade pealt edasi Eesti rahva poole, peaks tõstatama küsimuse, et miks räägivad peaaegu kõik võõramaalased Eestis käies, et me oleme üks väga viisakas ja lahke rahvas. Minu arvates me küll väga head inimesed pole. Ega vanasõna ,,Õige eestlase toit on teine eestlane" ei ole ilma tagapõhjata. Ega me ei ole sellistena sündinud vaid oleme ikka sellisteks kasvatatud. Eestlastel on samas ka loomuses olla domineerivad ja samas ka natuke enesekesksed. Seda võin tuletada oma emotsioonidest ja mõtetest, mis arvatavasti ei erine niivõrd suurel määral teiste eestlaste omadest. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuigi me oleme üks väike vinguv ja virisev rahvas on meil ka
Eesti tulevik on ka minu tulevik Eesti on armas ja väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Kuid on palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus- mida saame meie oma ilusa maa heaks teha? Palju on räägitud sellest, et meie haritud noored inimesed lähevad välismaale tööd otsima, sest välismaal on paremad võimalused töötamiseks ning seal kaugel pakutakse ka paremat palka. Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku
Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid