Minu Eesti (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eesti mured on ka minu mured.

keskkonnasaastamine väga suur. Eestis tuleks ka inimeste teadlikkust tõsta, kuigi ei ole usutav, et nad hakkaksid siis neid kalleid seadmeid oma autodele ostma. Siin, väikeses riigis kus elame, on indiviidile tähtsam see, et neid kiidetaks kalli auto või suure maja, mitte aga sellepärast, et nad kellegile head teevad. Kahjuks on meie kodumaal inimesed kõige ja kõigi suhtes väga ükskõiksed.  Kuna Eesti on mereäärne riik, siis on veereostatusest tulenevad prbleemid siin vältimatud. Läänemeri on liigirohke meri. Meri on elupaigaks mitmetele kalaliikidele, kui ka lindudele. Ka see on põhjus, miks selle saastatus erilise tähelepanu on pälvinud. Läänemeri on väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Selles meres on ka palju Euroopa riikide vahelisi mereteid. Mööda neid veetakse enamasti kala ja naftat. Alles paar aastat tagasi tabas Läänemerd suur

Eesti keel

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal

Geograafia

12

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed).

Politoloogia

34

docx

hariduse tööturu vajadustele vastavuse tagamine

majanduse arengute info ja analüüsi keskse koostamise, tagamise ning jõudmise kohta haridussüsteemi ning koolituste tellijateni (Kaubandus-Tööstuskoda, 2014, 5). 2.2 Probleem Probleem seisneb eelkõige vajaka jäävas oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemis. Kuid on veel hulga probleeme tänases Eestis, mis on järgnevad: 1. Kõige suuremaks takistuseks majandusarengus on adekvaatse ettevalmistusega töötajaskonna nappus ja seda nii Eesti ettevõtjate kui ka välisinvestorite arvates. Samuti ei ole tööandjate ja haridusteenust pakkuvate osapoolte koostöö nii haridusteenuste struktuuri, mahu kui ka sisu planeerimisel piisav. 2. Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast ei oma erialast ettevalmistust, st nad on üldkeskhariduse või madalama taseme haridusega ja seda eriti nooremates vanusegruppides (25-35 eluaastat) (Haridus- ja teadusministeerium, 2015, 1). Kõige

Haldusjuhtimine

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................

Uurimustöö

6

docx

Marju Lepajõe Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla

küsisin, kui paljud teavad, kes nood on. Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe. Kas olete märganud sama, et tudengite teadmised on teinekord väga puudulikud ning nende lugemus jätab samuti soovida? Nende teadmised on valikulised. Kes on suur loodusesõber, jälgib Eesti ökoloogilist pilti, aga ei pruugi teada midagi Ester Tuiksoost või Villu Reiljanist. Üldist sotsiaalpoliitilist tausta tõesti minu meelest väga ei teata, sest sellest ei huvituta. Aga see probleem, et ise tahetakse kirjutada, kuid ei loeta, on küll totaalne - see puudutab üldisemat akadeemilist kultuuri, siin ei saa ainult noortele etteheiteid teha. Mäletan, et kui asusin kaheksakümnendate

Meedia

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

stabiilsus on suurem.  Kui varem arvati, et immigrandid liiguvad sinna, kust võib leida sobivat hästi tasustatud tööd, siis üha rohkem võib näha seda, et hoopis töökohad lähevad sinna, kus on tugev tööjõubaas juba ees ja inimkapitali juurdepääs tagatud.  Seetõttu on riikidel aina olulisem soodustada mobiilsuskeskuste teket, sest need aitavad luua töökohti ka kohalikele töötajatele. Paljud riigid töötavad aktiivselt selle nimel ning nüüd peab ka Eesti mõtlema sellele, kuidas pääseda mobiilsemaks muutuva tööjõu maailmakaardile, et mitte jääda tuleviku töö maailmas kaotajaks. Täiendavalt: Kuigi ühest määratlust hetkel ei ole, võib käsiloleva uuringu kontekstis mõista rahvusvahelise mobiilsuse all töötajate riigipiiride ülest lühiajalist geograafilist paindlikkust, kus tööjõud pole seotud ühe või kahe tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt.

Nõustamine

22

docx

Noored Eesti tööturul - uurimistöö

Arvutivõrgus: https://www.tootukassa.ee/noortegarantii 13 Töövahenduskeskkond internetis. Arvutivõrgus: https://goworkabit.com/ 12 Töötukassa korraldab igal aastal töömesse erinevates linnades. Messile oodatakse inimesi, kes otsivaid nii püsivat tööd, kui ka hooajalist tööd. Sobivaid pakkumisi võivad leida ka vaheaegadeks tööd otsivad 14 koolinoored. Lisaks korraldab Eesti Noorsootöö Keskus igal aastal noorte infomessi Teeviit. Aastal 2016 toimub Teeviit 1.-2. detsembril Eesti Näituste Messikeskuses, Tallinnas. Teeviit on suunatud noortele inimestele, kes soovivad infot edasiõppimisvõimaluste, täiendõppe, vaba aja sisustamise ja noorteorganisatsioonide kohta. Teeviit on heaks võimaluseks viimaks 15 end kurssi kõigi võimalustega. 3.4 Võimalused läbi ajakirjanduse

Õigus

Kommentaarid (1)