Kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt graniitide rühma, mis on eraldatud peamiselt omapärase struktuuri tõttu. Rabakivides esinevad K-päevakivi kristallid mitme sentimeetrise läbimõõduga ümardunud fenokristallidena, mis on ümbritsetud paari millimeetri paksuse hallikasvalge oligoklassi kestaga. Rabakivide värvus on enamasti pruun või punakaspruun. Pruun värvus on tingitud lihapruunist K-päevakivist. Rabakividele on iseloomulik kvartsiterakeste ümardunud kuju. Nende terakeste läbimõõt võib ulatuda kuni 6 mm-ni. Oma teralise struktuuri tõttu on kergesti murenevad, nad rabenevad kiiremini kui ühtlaseteralised graniidi ja ei ole ehituskivina hinnatud. LÖSS Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete. Kuulub aleuriitsete kivimite hulka ja on kvaternaarsetes setetes laialt levinud. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt purdmaterjal.
Vask värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht Teemant värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas, must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne
Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked. Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi. Maa tüüpi planeedid on selgelt liigendunud tuumaks, vahevööks ja õhukeseks kooreks! Maa tüüpi
TÖÖLEHT nr. 3_mineraalid ja kivimid Karin Telkinen MYEo16 KLASS MINERAAL ISELOOMUSTUS Pilt Kuju, kõvadus, värvus, läige, iseloomulikud tunnused, esinemise vorm ja koht. Lisa pilt. Ehedad kuld Väävel Väävel elemendid väävel Kuju: bipüramidaalsed kristallid; ebakorrapärased, teralised massid, kirmed
lähedastele ketastele, nad ei ioniseeru nii kergelt kui gaasilised ja ei ole seega mõjutatavad elektromagnetiliste jõudude poolt), fraktsioneerumist võis põhjustada erinevate osakeste erinev liitumisvõime. Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide eristumine - päikesele lähedamal asuvad planeedid formeerusid erinevates tingimustes planeetidest, millede orbiidid asusid Päikesest kaugemal. See väljendub nende planeetide koostises. Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja "kivisemad". Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt. eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide kontsentreerumine on Jupiter
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Jevgenia Meskenaite ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada saada erinevatest kivimitest ning nende tekkest ja omadustest.
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOONIA
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla
Kõik kommentaarid