Mineraalained (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

MINERAALAINED

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-09 Aleksei Pogrebnoi MINERAALAINED Referaat Juhendaja:Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Kaalium....................................................................................4 Naatrium..................................................................................4-5 Jood............................................................................

Kokandus

21

pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 800­1000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele

Toiduained

1

docx

Kaltsium

Kaltsium · Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. · Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. · 99 % kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. · Päevane kaltsiumi vajadus : Kuni 10-aastased lapsed 600­900 mg Üle 10-aastased lapsed ja 1000­1200 mg noorukid 25 ­ 50-aastased naised 1000 mg Rasedad ja rinnaga toitvad 1300­1500 mg naised Naised pärast menopausi 1200­1500 mg Mehed 1200­1500 mg Üks liiter piima sisaldab umbes 1200 mg kaltsiumi · Kaltsiumipuuduse tunnused: lihaste krambid, luude pehmumine, luukoe hõrenemine. · Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes or

Keemia

27

docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

vastavalt vähemefektiivsem, mida rohkem teda saadakse. St organism väldib ise liigtarbimise. Siiski kui tarbida pikaaegselt kaltsiumipreparaate koos D-vitamiiniga, mis kaltsiumi omastamist soodustab, siis võib kaltsium hakata ladestuma kaltsiumsooladena pehmetesse kudedesse nt. neerudesse ja tekkivad neerukivid. Kaltsiumi liigtarvitamine võib põhjustada veel närvi- ja lihaskoe talitluse häireid, väsimust ja depressiooni. Kaalium Kaalium- südame ja närvikoe mineraal Kaalium koostöös naatriumiga on vajalik: Keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks Hapete- aluste tasakaalu säilitamiseks Normaalseks veevahetuseks Vererõhu normaliseerimiseks Süsivesikute ja aminohapete imendumiseks Rakkude energeetiliseks ainevahetuseks ja valkude sünteesiks Glükoosist glükogeeni sünteesimisel Lihasmassi suurenemiseks ja lihastetööks Närvi ja lihaskoe talitluseks ­ K ja Na ioonide erinev jaotumine raku sees ja väljas tekitab rakkude pinnalaengu.

Toitumisõpetus

10

docx

Kaltsium

Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Veronika Tsehhojeva 11 B Õpetaja: Kristi Koosa Tallinn 2014  Kaltsium Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on k

Keemia

31

doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne. Varud rasvkoes. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks.  Mineraalained: Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk): 1. Raud- hapniku ringikandja Milleks vajame? Hapnikku ringitransportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks Hapnikutagavara loomiseks lihastes ­ müoglobiini koostises Rakkude hingamise tagmiseks ­ kannab hemoglobiini koostises hapniku rakkudesse

Toitlustuse õpetus

8

doc

Naatrium

Puurmani gümnaasium Naatrium Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Kirpu Aleksandr Klass:10 klass Puurmani 2010 1  Sissejuhatus Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites

Keemia

14

rtf

Mineraalained õpilase toidulaual

antioksüdant-toidulisandeid nagu näiteks viinamarjaseemne-, pune- ja männikooreekstraktid. Seleeni tarvitavad ka joogaga tegelevad inimesed, kes puhastumise ajal annustatavad seleeni 200 mg päevas. BOOR (B) Bo teeb koostööd kaltsiumi ja magneesiumiga, pannes aluse tugevatele luudele ja hammastele ning hoides ära luude hõrenemise. Boori allikateks on puu-ja aedviljad, kuivatatud puuviljad. Seda ei leidu aga lihatoitudes. KALTSIUM (Ca) Inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. 99% Ca asub hammastes ja luudes, kuid kaltsium on rohkem kui ainult luustik ja hambad. Kaltsium on asendamatu nii lihaste kasvule kui kogu lihaste talitlusele. Südamelöögid, hingamine ja meie võime liikuda sõltuvad kaltsiumist. Impulsse ei saa meie närvisüsteemis üle kanda ilma kaltsiumi olemasoluta. Kaltsium võtab osa ka verehüübimisprotsessidest, aktiviseerib mitmete ensüümide tegevust ning toit- ja jääkainete imendumist läbi rakumembraani.

Inimese õpetus

Kommentaarid (0)