50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
e4eiert
Õppematerjali autor
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja
Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni. internaliseeritud probleemide tunnused nagu ebaküpsus, hüperaktiivsus, viha, eemaletõmbunud käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon Eksternaliseerimine ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eksternaliseeritud probleemid hõlmavad sotsiaalselt ebasobivat käitumist, mis on suunatud väljapoole. Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele mitteaktsepteeritav, kuna esineb vastuhakkav, põlglik ja agressiivne käitumine Eksternaliseeritud probleemid avalduvad koolis kohalpüsimatuse, vahelesegamise, teiste tülitamise, rusika või jalaga virutamise, kaklemise, õpetaja eiramise, kaebuste esitamise,
tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood. Sisemine laps - koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma. Sisemine lapsevanem - see on suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja veendumusi, mis on pärit vanematelt. 1 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused
Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust. Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma. Läbi interneti suheldes ei saa leida ,,häid suhtlejaid´´ sest väga tähtis on näha, tunda inimese emotsioone suhtlemisel
kuulamistehnikaid. Abikaasa puhul on väga tähtsal kohal ka vaikiv kohalolu ja peegeldamine. Ta lihtsalt soovib aegajalt ennast tühjaks rääkida ning minule meeldib teda kuulata. Laste puhul avatud küsimused ja peegeldamine. Alati ei saa ju lapsi oma probleemidest rääkima ning siis kui küsid kuidas sul koolis läks ning laps vastab hästi, siis saabki edasi arendada. Mis te vahetunnis tegite? Kuidas Eesti keele töö läks? Jne. Laps näeb, et mina soovin ja tunnen huvi ja ongi vestlus alanud. Raskem on see, kui soovib minuga vestlusesse astuda inimene, keda ma ei tea või just vastupidi ei soovi teada. Sellisel juhul ma kas lõpetan kiirelt teema või siis olen konkreetne ja ütlen, et ei soovi rääkida. Mul on paar sellist tuttavat olude sunnil, sest on minu sugulased. Ning nagu eespool mainisin, et suhtlen kõigiga siis mõned vasturääkivused ikka on. 8. Ma avan, et olen kehtestav
nõuded sobival viisil neutraliseerida. Aimates tuttava soovi raha laenata, tee ise juttu autoliisingu kurnavatest tingimustest või muist asjust, mis laastavad su rahakotti. Soovides vältida kellegi flirtivat käitumist, suurenda ruumilist distantsi ja väldi silmsidet. Väikelapsega poodi minnes jaluta maiustuste riiuleist ringiga mööda.Ei ütlemisse tuleks suhtuda rahulikult. Ei pole eemaletõukamine - Äraütlemisega kaasnevad sageli kartused. Kui mina ära ütlen, võibolla hakatakse siis mulle ka ära ütlema? Äkki ma siis ei meeldi teistele? Kuid nii väga tahaksin ju meeldida... Kartused tulevad tihti sellest, et meile endale on äraütlemistega haiget tehtud, sest oleme saanud halbu eisid, mida tajusime kui enda eemaletõukamist, alavääristamist. Öelge kohe - Tavaliselt teeb asja raskeks, kui Teid liiga kaua tagasi hoitakse. Teil on kahju sõbrale ära öelda ja lasete tal veel ja veel rääkida. Kuid mida rohkem ta räägib, seda
TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid