Mina kui suhtleja (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Eneseanalüüs suhtlejana

varuda see aeg, et mõlemad osapooled istuvad maha (vabatahtlikult, mitte sunniviisiliselt) ning räägivad asjad klaariks – määravad eesmärgid, milline oleks lahendus ning leiaks lõppkokkuvõteks kompromissi. Igapäevaselt suheldes püüan olla avatud ning uute ideedega kaasaminev, kuid kõik oleneb, kuidas antud hetkel tuju on. Tavapäraselt olen sõbralik, kuid nagu enamik inimesi, ma eeldan, rakendan ka mina oma elus väidet - kuidas küla koerale, nii koer külale. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ning tihtipeale ütlen talle ka oma arvamuse selgelt välja. Minu kui suhtleja tugevused on küps suhtumine, pidev enda analüüsimine ning suutlikkus oma vigadest õppida. Pean lugu tähtsatest inimestest enda elus ning püüan alati nende jaoks olemas olla

Avalikud suhted

1

rtf

Mina suhtlejana

Mina suhtlejana Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Inimesed üheskoos loovad sotsiaalse reaalsuse. Igal indiviidil on selles osas oma nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud. Minu kui suhtleja kõige suuremaks nõrkuseks on vahelesegamine ja kannatamatus. Kui parasjagu räägitakse millestki ning teema jääb arusaamatuks, siis paljud mõtlevad, et küll nad ise uurivad asja, kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu. Lisaks kui mul on antud teemade kohta miskit lisada, ei suuda ma oodata oma sõnajärge, vaid võin võimaluse korral kõneleja jutule jällegi vahele segada.

Psühholoogia

4

doc

Minu tugevad ja nõrgad küljed suhtlemises

Üle ei jäänud muud, kui hääletada. Ma tohutult kartsin, kuid Tartusse ja tagasi koju jõudes olin enda üle uhke. Nüüd meenutan seda emotsiooni alati, kui tunnen hirmu kellegagi vestluse alustamise üle. Vajan ju julgust, et lapsevanematega vestelda, lapsevanemate koosolekuid pidada ja tundlikel teemadel kõneleda. Vajan julgust, et lastele õppetegevust läbi viia, et laste ees esineda. Kui kardan, meenutan endale, et hirmust üle astudes olen mina võitnud. Pärast põhikooli lõppu ütles mulle mu klassijuhataja: „Piia, sinust saab ühel päeval lasteaiakasvataja!“ Ta tundis mind hästi, vahest ehk paremini kui ma isegi. Nüüd usun, et headest suhtlejatest saavadki lasteaiakasvatajad, ja veel head lasteaiakasvatajad. Ei kujuta ette, et oleksin keegi teine. Nüüd olen õpetajana töötanud juba peaaegu aasta. Julgust läheb vaja iga päev. Praktika alguses kartsin kõike, ka lapsi ja seda, kuidas nad mind vastu võtavad

Pedagoogika

4

docx

Organisatsioon- juhtimine ja juhtimistiilid

ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis.

Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine

6

doc

Mina kui suhtleja

MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast

Enesehindamine

6

odt

Eneseanalüüs

· Usaldusisik tutvusringkonnas · Võimalus ebaõnnestuda avalikkuse ees esinemisega · (Töö)pakkumistel tulenev keeleoskus muutub takistuseks Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti ausus, sõbralikkus ja hea kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et saaks olla hea suhtleja, peab ennekõike olema hea kuulaja. Kuulajana ma üldjuhul teise situatsiooni läbi ei ela, kuid oskan nõud anda vaid siis kui olen ise mõnd sarnast olukorda tundnud. Olen suhtlusaldis, kuid sõltub suhtluspartnerist, kas on teemasid millest rääkida. Tajun suhtluspartneri häält, välimusi ja liigutusi. Suhtlemisel mõjutab uskumus, et ei ole usku ja lootust hakkama saada ning raskusi ületada. Kõige enam takistabki see, et ei julge oma arvamust avaldada

Sissejuatus õpingutesse

1

docx

ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA

Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid see võib ka valesti välja kukkuda. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse. Usun, et kuulamine on omadus, mida on võimalik treenida paremaks. Olla hea kuulaja, tähendab olla väga hea suhtleja. Saada väga heaks suhtlejaks, nõuab aga pingutusi. Parim võimalus konfliktide lahendamiseks on rääkimine, arutamine ja kaine suhtumine. Minu jaoks on fakt see, et konflikte ei saa mingil juhul lahendada vägivallaga. Sellisel juhul võib üks osapool saada haiget ning tegelikkuses jääb probleem lahendamata. Konflikti puhul tuleb esmalt välja selgitada probleemi tegelik olemus, samuti ka mõlema osapoole vaatenurk. Vale oleks asja vaadata ainult minu enda suhtumise järgi

Suhtlemisõpetus

2

docx

ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA

Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid see võib ka valesti välja kukkuda. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse. Usun, et kuulamine on omadus, mida on võimalik treenida paremaks. Olla hea kuulaja, tähendab olla väga hea suhtleja. Saada väga heaks suhtlejaks, nõuab aga pingutusi. Parim võimalus konfliktide lahendamiseks on rääkimine, arutamine ja kaine suhtumine. Minu jaoks on fakt see, et konflikte ei saa mingil juhul lahendada vägivallaga. Sellisel juhul võib üks osapool saada haiget ning tegelikkuses jääb probleem lahendamata. Konflikti puhul tuleb esmalt välja selgitada probleemi tegelik olemus, samuti ka mõlema osapoole vaatenurk. Vale oleks asja vaadata ainult minu enda suhtumise järgi

Inimese füsioloogia

Kommentaarid (4)