Mina ja narkootikumid (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Uimastid

on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.

Bioloogia

13

pdf

Juhtumite kirjeldused

mängima. Võib-olla sai temast mängur just sellepärast, et tol esimesel õhtul võitis midagi tuhande krooni ümber. Kui oleks kaotanud, võib-olla ei oleks rohkem mängima läinud. Aga temast sai tõeline hasartmängur. Võib ka nii öelda, et muutus mängusõltlaseks. Ükskord, kui tuju oli üsna nullis, kuna oli jälle kaotanud, nägi üht koolikaaslast. Too siis pakkus võimalust oma mured unustada. Pidi rahustama, tõelist kaifi pakkuma - narkootikumi muidugi. Sellest ajast saidki narkootikumid osaks ta elust. Nii pooleteise aasta vältel. Ta proovis amfetamiini, LSD-d, ,,mooni", heroiini. Heroiini kulus gramm päevas. Ühesõnaga, ta oli 1 täielikult ,,süsteemis". Siis võttis isa ühes noormehe tüdrukuga nooruki ette. Ta andis sõna, et unustab tee diileriteni, ,,totskadeni", ning väldib suhtlemist kõikide narkomaanidest tuttavatega. Peale kõige muu oli tüdruk rase

Sotsiaaltöö

2

doc

Essee narkootikumidest

Seadusega on lubatud alates 18. eluaastast näiteks suitsud ja alkohol. Ilma piiranguteta saab osta näiteks kohvi, mis tekitab ka omamoodi sõltuvuse. Praegu on üsna sageli võimalik kuulda alaealistest, kelle on politsei kinni pidanud kas tugevas alkoholijoobes või tabanud suitsetamas. Eesti riigis on selle eest karistuseks rahatrahv. Noored hakkavad alkoholi tarbima või suitsetama tavaliselt eakaaslaste survel, kartes, et muidu nad pole ''lahedad'' ja nendega enam ei suhelda. Mina arvan, et selline käitumine on vale. Keegi ei tohiks teha midagi vastu oma tahtmist selleks, et saada sõpradega läbi. Seadusega keelatud ained on Eestis näiteks kanep, marihuaana, LSD. Narkootilised ained tekitavad sõltuvust ja sellepärast oleks targem neid üldse mitte proovidagi, kunagi ei või teada, kas sa jääd sõltuvusse või mitte. Tavaliselt hakkavad keelatud narkootikume tarvitama inimesed, kes on juba alkoholist sõltuvuses

Eesti keel

20

doc

Narkootikumid

kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp.  Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea

Inimeseõpetus

14

docx

Uimastid

kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et

Psühholoogia

13

pdf

Narkootikumid

Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja

Ühiskond

4

docx

Narkootikumid ja narkomaania

NARKOOTIKUMID JA NARKOMAANIA Narkomaania Kunagi oli narkomaania väga kitsas mõiste. Keelatud aine = narkootikumid (narkootilised ained) ja see, kes neid tarvitas või tarvitanud oli, oli narkoman. Narkoman tähendas inimräpsu ning inimesed hoidsid neist kaarega eemale. Tänapäeval on narkomaania suur teema. Enam ei panda kõiki narkootilisi aineid ühte patta ja kõiki kes nendega kokkupuutunud on ei ole enam need inimräpsud kui kunagi arvati. Teadlased on rohkem panustanud oma aega erinevate ainete uurimisega alates ainete koostisest kuni mõju ajutegevusele välja

Sõltuvuskäitumine

13

doc

Uurimustöö Meelemürgid

inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2  SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord........................................

Bioloogia

Kommentaarid (2)