50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aveaveave
Õppematerjali autor
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks.
ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002). Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal,
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana. Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Minul kahjuks puuduvad kogemused ja kokkupuuted erivajadusega lastega. Kuid minul kui tulevasel õpetajal on väga suur roll haridusliku erivajadusega laste kasvatamisel ja õpetamisel. Neid lapsi tuleb märgata ja ära tunda, aidata ja suunata. Igale haridusliku erivajadusega lapsele tuleb pöörata tähelepanu.
.......................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi.................................................................................7 j.Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne.....................................7 Loengumaterjalide lühikokkuvõtted...........................................................................................9 Õppefilmide ülevaated..............................................................................................................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on
1940-1991 möödus Nõukogude Venemaa koosseisus. Perioodi positiivseks küljeks tuleb pidada korralike andmebaaside loomist eriabi vajavate laste kohta, samuti üleriigilise arstiabi väljaarendamist. Kuni 1960 olid erivajadustega lapsed eraldi kasvatus- või hoolekandeasutustes. 1958 avati kurtide laste erirühm, 1966 logopeediline rühm lasteaias. 1968 loodi Tartu Ülikooli juurde defektoloogia osakond, mis hakkas ette valmistama erivajadusega inimeste õpetajaid ja tegelema ka vastava õppekirjanduse loomisega. Alates 1991 on Eestisse levinud palju Euroopa riikides tavapäraseid suundumusi, olulisemaks võib neist pidada kaasamise ja meeskonnatöö põhimõtteid, koostöö tähtsustamist lapsevanematega. Kui nõukogude pedagoogika pööras palju tähelepanu arengupuuetega laste avastamisele ja kokku lugemisele, seosele meditsiiniga, siis tänapäeval on levimas sekkumispedagoogika. Sekkumispedagoogika osadeks on: A
Tuleb kindlustada lapse eripära võimalikult varajane märkamine ja adekvaatne kirjeldamine, töötada välja erivajadustega lapse arengu toetamise plaan ja see ellu viia, hinnata perioodiliselt tegevuste efektiivsust. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed. Varajane sekkumine Varajane sekkumine on mõeldud kaitsmaks laste tervist ja heaolu, minimaliseerimaks arengu hilistumist, ennetamaks funktsionaalseid häireid, aitamaks kaasa perekonna adapteerumisele ja võimalikult efektiivsele toimimisele. Varajane sekkumine kujutab endast abi, teenuste ja kogemuste võrgustikku, ennetamaks pikaajalisi probleeme nii vara kui võimalik. Selle all mõistetakse lapse
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid