Millistest
põhiosadest närvisüsteem koosneb?
Kesknärvisüsteem :
Peaaju -
juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest
vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele , nt lihastele.
Peaaju talletab ka infot.
Seljaaju-
ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju
kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka
tahtele allumatuid liigutusi.
Piirdenärvisüsteem:
Selle
moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja
sealt tagasi kehasse.
Mis
on ajukoor ning mis tähtsus sellel on?
Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info
töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad
liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus , kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja
nägemiskeskus. Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada ,
säilitada ja taasesitada infot.
Kas
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sunnyronnie
Õppematerjali autor
Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaa
Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID) PIIRDENÄRVISÜSTEEM: närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustun
rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur. · Keskaju lihaste pingesesiund. · Piklikaju hingamine, südametegevus. Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse. Valgeaine koos närvirakkude
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult
Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. Aineosakeste kokkupuutel tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Need kanduvad mööda närve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub maitsete eristamine. Inimene tajub 4 põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende segunemisel. Keele eri piirkonnad tunnevad erinevat maitset. Haistmiselund Paikneb ninaõõne ülaosas, koosneb paljudest haisterakkudest. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega. Haisterakkudes 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 tekivad närviimpulsid mis kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse
(17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
Soonkest Selles on rikkalikult veresooni Varustavad silma rakke hapniku ja toiteainetega, osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest Kõvakest on tihedast Katab ja kaitseb silmamuna sidekoest koosnev valge ja seestpoolt suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud rakud. Silmalääts S
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid