Millistel jõgedel esineb suuri üleujutusi? Miks?

Lumerohkete talvede järel ujutab korralikult üle.

Tavaliselt parnus ja tartus

Siin võib tuua mõnda eeldust, mis võivad suurendada üleujutuse ohu:
1) Kui jõgi saab toitmist mägedes, pärast jõuab tasandikule. Mägedes on keerulised tingimused: a) mäed võivad saada väga ohtralt saju, kui niiske õhumass peab neid ületama, b) mägedes koguneb lumi, mis võib intensiivselt sulama äkilise soojenemise tõttu, c) maalihked mägedes võivad paisutada jõe voolamist, mis viib üleujutusele pärast paisu lagunemist, d) mägedes vee äravool on väga kiire, mille tõttu suur vee hulk korraga satub jõesse.
2) Kui jõe valgalas esinevad liustikega kaetud vulkaanid (sellised on näiteks Islandis)
3) Kui jõgi toitub lähisekvatoriaalses kliima vööndis (nt. Niilus). Sellele kliimale on iseloomulik väga ebaühtlane sademete jaotus aasta jooksul, mis viib regulaarsele vooluhulga muutumisele.
4) Kui jõgi paikneb troopiliste tsüklonite esinemise piirkonnas (troopilised tsüklonid annavad väga suurt sajuhulga lühikese aja jooksul)

Jõgedes, millel on pikk talve periood, millele järgneb suur sula. Ning jõed hakkavd üle ujutama.