Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (se
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Isl
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõ
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasa
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja k
Kõik kommentaarid