1 24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid 28 25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid 29 2 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus Materjal: Loeng, Õpik1 lk. 13 - 26 Keskkonnaalaste ebakindlate riskidega tegelemiseks on põhimõtteliselt kaks strateegiat: kahju hüvitamine (ex post ) kahju ennetamine (ex ante ) Nende põhjal võib tinglikult eristada kolme mudelit keskkonnakaitses: tagajärgedele suunatud mudel (curative model ) vältimisele suunatud mudel (preventive model ) ettevaatuspõhimõttel põhinev mudel (anticipatory model ) Need mudelid ei ole rangelt teineteisest eristatavad ja teineteisele keskkonnaõiguse ajalises arengus järgnevad. Tänapäevane keskkonnakaitse on pigem segu nendest kõigist.
Igaüheõiguse mõte Looduses vabalt liikumine: jalgsi (suuskadel, ratsa, räätsadel), rattaga, mootorsõidukiga, maastikusõidukiga, üksi, hulgi Liikumine – maismaa ︎Mitte erateed ehk avalikud teed Erateed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed ︎Liiklusmärk kehtib sõidukitele, kuid väljendab omaniku suhtumist võõrastesse Liikumine – eramaa Eeldatakse lubamist, kui maaomanik ei ole keelust selgelt teada andnud. Keeldu võib väljendada ka suuliselt. ︎Keeldu tuleb austada! Varem: Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võis eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See keeld ei kehtinud aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel. ︎Nüüd: võib olla ka öisel ajal, va looduskaitse all oleval territooriumil kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. ︎Mastaabid linnas ja maal on erinevad! Maal algab kodu piir krundipiirist, mitte välisukse tagant!
aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realiseeritav); kahju ennetamine ex ante (ettevaatusprintsiip), mõlema kombineerimine. Kkriske saab jagada kolme gruppi: kindlakstehtud ohud (teaduslik kindlus piisavalt suur, seos tegevuse ja kkmõju vahel on tõest, räägime vältimisest, mitte evpst); hüpoteetilised ohud (lõplik teaduslik tõestus puudub, aga on mingi teooria, mis peab kkmõju
seiret. Seirete peamiseks eesmärgiks oli hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju keskkonnale Küdema lahes, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema lahe hoiuala. Eksperdid on järeldanud, et Saaremaa sadama mõju Küdema lahe linnustiku, loomastiku, taimestiku kooslustele ja rannaprotsessidele praktiliselt puudub. Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V
aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta on seadnud sihiks suurendada taastuvate energiavarude tarbimise osakaal 2020. aastaks 20%-ni. Iga liikmesriik koostab selle eesmärgi täitmiseks taastuvenergia tegevuskava. Kohustuslik eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 2020 aastaks 20%ni, transpordisektoris 10%ni. Liikmesriik peab koostama prognoosidokumendi ja taastuvenergia tegevuskava. Arvesse läheb ja toetada võib ainult sellist biokütust, mille "kasvuhoonegaaside säästuefekt" on vähemalt 35%, mis pole kogutud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt või kuivendamata turbarabast. Kavades tuleb kirjeldada erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks, eelkõige uute biomassiressursside kasutuselevõtuks. 4
4.Õigussuhte mõiste Õigussuhe on liik ühiskondlikke suhteid. Inimestevaheline suhe, millel on järgmised tunnused: 1. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel, olles selle realiseerimise üheks vahendiks. 3 2. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3. Õigussuhte säilimise tagab riik. 4. Õigussuhtel on määratletud iseloom. Õigussuhe võib olla määratud kahel moel: 1) Kahepoolselt (ost-müük) 2) Ühepoolselt (millegi omamine) Tsiviilõigussuhte mõiste ja subjektid Tsiviilõigussuhe on põhiliselt varaline suhe. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud – füüsilised (inimesed) ja juriidilised. Tsiviilõigussuhte sisu Subjektide vastastikused õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhte objekt Tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlikud suhted. Õigusnormi mõiste
Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: · autökoloogia organismide tasand · demökoloogia populatsiooni tasand · sünökoloogia koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias
kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maailma metsadest paikneb ökoloogilistest ja metsamajanduslikest suunaks : arengumaades ja ülejäänud 45% arenenud riikides. tingimustest 1. Metsakasvatus 2000. a. andmetel on kõige rohkem metsi Vene 4. Puistu koostisosad 2. Metsakorraldus Föderatsioonis (851 milj
Kõik kommentaarid