Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus. Essee Vikipeedia defineerib majanduskasvu kui riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid: kapital ehk investeeringud, uurimis- ja arendustegevus, loodusressursside kasutamine ja areng ning rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital (Stiglitz). Majanduskasvu otsesteks põhjusteks võib olla tehnika areng, tootlikkuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudseteks põhjusteks peetakse üldist haridusetaset, sidemeid välisriikidega, poliitilist stabiilsust, hästi toimivat riigiaparaati (Vikipeedia). Majanduskasvu oodatakse ilmselt juba igas maailmaotsas. Paraku tundub, et majanduslangus pole veel peatunud. Töötukassa statistikast võib välja lugeda, et töötute arv ainult kasvab (Töötukassa). Eesti panga statistika näitab, et majanduslangus ei ole veel peatunud, aga on tublisti pidurdunud (Eesti
ESSEE Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. (tarkinvestor.ee) Minu osa Eesti tulevases majanduskasvus on väike, kuid ka väike asi teeb head. Kaudselt saan kaasa aidata majanduskasvule õppides. Ka teised peaksid samamoodi mõtlema. Haridustase suurendab ka tööviljakust, mis mõjutab majandusarengut. Kahjuks aga ei arva kõik nii nagu mina. Leidub palju inimesi, kellel pole võimalik ülikoolis õppida ning nad asuvad peale keskkooli kohe tööle. Need inimesed ei pruugi osata seda ala päris hästi, mis kahjustab töökvaliteeti
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata. Jutustavas tunnis kõik jutustavad, õpetaja ainult
Millisena näen mina tänapäeva Eestit? Elame ühiskonnas, mis püüab meeleheitlikult areneda, saavutada materiaalset edu ning saada tunnustust teiste edukate riikide seas. See kajastub ka üksikindiviidi tasandil. Eestlased ostavad oma suure vaevaga teenitud raha eest igasuguseid asju kokku, et vähegi naabrist parem olla. Kuid kas see ongi nii halb, pigem paneb see meid ka rohkem pingutama. Kuna Eesti on väike riik, nähakse selles pigem kõike halba, kui head. Eesti kindel negatiivne külg on narkomaania ja alkoholism. Ilmselgelt on narkootikumide ja alkoholi kättesaadavus liigagi kerge ja sellepärast ongi Eesti enim alkoholi tarbivaid riike Euroopas. Kuulsin äsja uudistest, et Eestis on hetkel 7000 kõrgharidusega töötut, lihtsalt sellepärast, et pole piisavalt töökohti või siis, mida on õpitud, ei huvita enam. Mida siis sellises olukorras teha? Kindlasti lähevad osad välismaale, lootes seal kuidagi karjääri alustada, sest jääb mulje, et siin Eestis sinu pa
Millisena näen mina tänapäeva Eestit ? Eesti iseseisvus 24.veebruaril 1918, kuid taasiseseisvus 20.augustil 1991. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt. Eesti on aegade algusest olnud väike riik, kuid ka siin esineb probleeme ning rõõmu, mis on hea. Alati on meedia huviorbiidis just pahed, mitte headus, seega paistab see väike riik nii mõnelegi inimesele halb ja kuritegelik, kus ta enam elada ei tahaks. Aga kas see tegelikult on nii ? Mis on Eestis hea, mis halb ? Millisena näen mina tänapäeva Eestit ? Eesti kindel negatiivne külg on narkomaania ja alkoholism. Ma nimetaks seda isegi haiguseks. Ilmselt on narkootikumide ja alkoholi kättesaadavus väga kerge, seega ongi Eesti enim alkoholi tarbivaid riike Euroopas. Narkootikume liigub kegesti ja neid hakatakse aina nooremas eluaeas proovima. Tekivad kiiresti sõltlased, kes ilma selle mõnuaineta elada ei saa. See viib riigi maine alla, mis on väga negatiivne. Alkoho
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlike teoori
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa
Kõik kommentaarid