Milline meetod valida sõltub: Uurimisküsimuse tüübist (kuidas, miks, kes, mida (mis), kus, kui palju) Uurija kontrollist tegeliku käitumise üle Kas tähelepanu pööratakse kaasaegsele või ajaloolisele nähtusele
Kvantitatiivsetes uuringutes taotletakse valimi esinduslikkust ehk, et uuringu tulemused oleksid üldistatavad kogu vastavale sihtrühmale (üldkogumile). Kvantitatiivsetes uuringutes kasutatakse kõige sagedamini juhuslikku valikut, mille puhul on kõigil sihtrühma liikmetel võrdne võimalus valitud saada. Valimi optimaalset suurust on võimalik välja arvutada.
Kvalitatiivsete uuringute valim on enamasti väike ning ei võimalda tulemuste üldistamist sihtrühmale. Juhusliku valimi saamiseks peab uurija teadma uuritava sihtrühma (üldkogumi) karakteristikuid – see on kvalitatiivses uuringus harva võimalik. Juhuslik valik üldkogumist annab esindusliku valimi vaid siis, kui uuringu seisukohast oluliste karakteristikute jagunemine üldkogumis järgib normaaljaotust.
Kvalitatiivsete uuringute läbiviijad mõistavad, et mõned inimesed pakuvad infoallikatena rohkemat teavet kui teised ning just neid tuleks uuringu osaliste hulka arvata. Valimi moodustamise strateegia valikul on oluline meeles pidada, et kvalitatiivsetes uuringutes vaadeldakse inimesi mitte kunstlikult tekitatud situatsioonis, vaid nende loomulikus keskkonnas. Seega peab valimi moodustamisel arvestama, mitte ainult osalejate individuaalseid karakteristikuid, vaid ka ajalisi, ruumilisi ja situatsioonilisi tingimusi – kogu uuringu konteksti.