Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) takistuseks väikelapse arengule. Miks? (0)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

eluvaldkondades. Laps kasvab aga eelkõige eeskuju najal (Talts&Tilk 1997:36). Teatud arenguetapis vajavad lapsed juhendajaid ja eeskujusid sama palju kui korralikku kasvatust. Juhendaja roll ei ole turvata lapse emotsionaalset baasi, vaid parandada tema arusaamist maailma asjadest. Vanavanemad võivad olla suurepärased juhendajad.Vanavanemad kannavad endaga kaasas elutarkusi ja traditsioone (Kropp 2001:262). Viis põhjust, miks vanavanemad peavad käe ulatama. · Neil on laste kasvatamises teatud kogemusi ning nad võivad mõnikord olla paremad hooldajad kui lapse oma vanemad. · Neil on sageli dollar või paar lastelaste peale kulutamiseks. · Nad ei istuta lapsi televiisoriekraani ette, nagu mõned lapsehoidjad teevad. · Sellepärast, et vanemad vajavad kogu abi, mida nad saavad ­ laste kasvatamine on raske nendele perekondadele, kus on vaid üks palgateenija, kurnav nendele, kus

Eelkoolipedagoogika

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

....................................... 19 Sotsiaalne keskkond...................................................................................................20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID................... 21 7. 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid............................................................................ 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD................................................................................... 24 Kokkuvõte.....................

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

12

docx

Lapse kohanemine lasteaiaga

koolist negatiivselt, sest see jääb lapsele alateadvusesse negatiivse noodina. HOIA LAST ALATI, KUI TA SOOVIB, SÜLES, KAISUTA JA KALLISTA TEDA PALJU NING ÜTLE KUI OLULINE TA SULLE ON! ANNA TALLE IGATI MÕISTA, ET TA ON SULLE ARMAS. Lasteaiapsühholoog Viktoria Saat artikkel ,,Kuidas kohaneda lasteaiaga?" (lühendatult ajakirjast "Pere ja kodu" 8/2004) * Loo lapsel positiivne hoiak lasteaia suhtes. Seleta talle arusaadavas keeles, mida lapsed lasteaias teevad ja miks seal on tore käia. Samas ära koorma last informatsiooniga üle, * Teadvusta iseendale, kas sul on lasteaiaga seoses hirme või negatiivseid kogemusi. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõjutada lapse suhtumist. Tuleb ennast positiivselt häälestada: "Minu kogemus on minu oma. Minu lapsel on teine elu ja teine kogemus ­ miks peaks see halb olema?" * Püüa juba ette uurida, milline on lasteaia päevakava, et saaksid veidi enne

Eelkoolipedagoogika

8

docx

Väikelaps ja lugema õppimine

Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõn

Keeleteadus

14

docx

Sotsiaalsete oskuste areng

Näiteks võib laps olla harjunud sellega, et vähimagi nõudmise peale tõttavad täiskasvanud tema soove täitma. Keeldumisele ja selgitustele järgneb veel valjuhäälsem nõudmine. Õpeteaja ülesandeks on igal juhul luua õhkkond, kus laps tunneb ennast turvaliselt, väärtustatuna ja tähtsana ning et õpetajat saab usaldada. Laps-õpetaja suhte kvaliteet. Sarnaselt lapsevanemale tekib kiindumussuhe ka õpetajaga ja sellel on omad mõjud lapse sotsiaalsele arengule. Uurimused on näidanud, et lapsel kellel on oma õpetajaga positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ja luua positiivseid suhteid eakaaslastega. Lasteaia õpetaja võimalused lapse sotsiaalse arngu soodustamiseks. Atmosfäär, mida õpetajad loovad ,moodustavad raamistiku sellele, kuidas lapsed hakkavad käituma üksteise suhtes ning kuidas areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud ja mis mitte.

Sotsiaalpedagoogika

26

docx

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond

Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. Selline keskkond pakub lapsele erinevaid sotsiaalseid, eetilisi ja emotsionaalseid olukordi, sealhulgas ka võimalikke käitumismalle nendes olukordades. Avatud õpikeskkonnas on lapsel võimalus teha valikuid ja vastutada oma tegevuse tagajärgede ees. Kasvukeskkonna füüsilised tegurid ja õpetaja õppe- ning kasvatustegevus (kuidas seatakse tegeluste eesmärgid ja kuidas neid läbi viiakse, õpetamise meetodid jne) mõjutavad suhtlemist ja omavahelist läbisaamist. Toodu hõlmab nii laste, personali kui ka vanemate omavahelisi suhteid. Füüsilise konteksti mõju uurimisega inimeste käitumisele ja kogemustele tegeleb keskkonnapsühholoogia (environmental psychology) (Hayes, 2002). Antud peatüki eesmärk on vaadata lasteaia kasvukeskkonda

Sotsioloogia

15

docx

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID

praktikas lasteaias lapse arengu hindamiseks ja analüüsimiseks soovitatavad: - Mängiva lapse mängimise/tegevuse vaatlus(veel parem jäädvustamine videos*) - Lapse igapäevase suhtlemise ja toimingute vaatlus (veel parem jäädvustamine videos*) * Video kasutamisel on vajalik kogu rühma lapsevanemate eelnev kirjalik nõusolek. - Lapse tööde kogumine ja nende seast koos lapsega tööde valimine, kirjutades juurde põhjenduse, miks laps valis just selle töö - Lapse jälgimine õppetegevustes ja nädala eesmärkide täitmisega toimetulek, lapse arengu hindamise tabeli täitmine (2x aastas) - individuaalne töö lapsega, testimine - Individuaalsed vestlused lapsega Lapse arengu jälgimisel ja hindamisel on oluline koostöö teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ja logopeediga. Lapsevanematele tuleb tutvustada lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust rühma koosolekul õppeaasta algul

Pedagoogika

4

docx

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus

Erivajadustega inimeste eeldus ühiskonda integreerumisel on koolis omandatud teadmised, oskused, hoiakud ja valmisolekud. Viimasel ajal on kasvatusteaduses kasutuses termin "kaasav haridus" (inclusive education), mis tähendab eelkõige hariduse kättesaadavust kõigile, võimalikult kõigi laste kaasamist elukohale lähimasse tavakooli. Üldhariduskooli põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast kogu elu ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Eesti, Euroopa ja maailma tuleviku eest. Kooli õpetuseesmärgid kehtivad kõigile, kuid teed nende saavutamiseks on erinevad. Lapsed erinevad üksteisest kui indiviidid, mitte kui grupid. See kõik eeldab õppeprotsessi diferentseerimist ja individualiseerimist, kuid ka ühisosa leidmist. Seda eriti väärtushinnangutes, mis võimaldavad kõige paremini areneda sotsiaalsetel oskustel ja valmidusel ühiskonnas toime tulla.

Pedagoogika alused

Kommentaarid (0)