Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? (7)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas ?
 
Säutsu twitteris
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsioon , sest suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte , aga venelastele see ei meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega ja põgenesid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liina Loit Õppematerjali autor

Lisainfo

9.klassi ajaloo töövihikus olev arutlus . Hindeks sain selle eest 5 .
teine maailmasõda

Sisukord

  • Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Teemad

  • Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude 
  • koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes .  Peamiselt 
  • oli eestlasi Punaarmees 
  • Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt 
  • mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . 
  • Peamiselt tänu Vene okupatsioonile .  20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja 
  • üldmobilisatsioon , sest suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte , aga venelastele see ei 
  • meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja 
  • liitusid metsavendadega ja põgenesid metsa . Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale 
  • tööpataljonidesse . 
  • Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil 
  • kasutada Eesti vabatahtlikke , minnes järk­järgult üle sundmobilisatsioonile . Vabatahtlikult mindi Saksa 
  • väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli 
  • kindlasti teisigi põhjusi . Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest 
  • moodustunud üksused , mis tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahinguid Eesti pinnal . Kuna 
  • vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi , siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega . Kui 
  • Punaarmee lähenes Eesti piirile , kuulutas Eesti Omavalitsus 31. jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni 
  • Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse , osa aga kasutati Eesti leegioni 
  • täiendamiseks 
  • Soome armee oli eestlaste jaoks kolmas võimalus , kes ei tahtnud sõdida kommunistliku Venemaaga 
  • ega natsliku Suur­Saksamaa eest , kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel . Soome armeega liituti 
  • vabatahtlikult . Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi , kes tollal siiski rindele ei jõudnud , sest neil 
  • puudus vajalik väljaõppe . Küll aga moodustati 1941. aastal nende osalusel Erna luuregrupp , mis tegutses 
  • Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal . Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement , 
  • kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku . Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti 
  • vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale , et osaleda Eesti kaitsmisel 
  • Suur osa eestlasi põgenes 1944. aastal 
  • Läände, seda nimetatakse ka suureks põgenemiseks Põgeneti Läände , kartes , et Vene okupatsioon tuleb 
  • tagasi . Enamus neist olid valmis tulema tagasi , kui Teine maailmasõda on läbi ja Eesti on iseseisev . 
  • Suurelt osalt põgeneti Saksamaale ja Rootsi 
  • Enamus eestlastel ei olnud eriti valida 
  • kelle poolel nad saavad sõdida. Sundmobilisatsiooni käigus pidi nad minema Saksa või Punaarmeesse , 
  • ainult üksikutel sai võimalikuks põgeneda . Soome aarmeesse oli eestlastel võimalik minna vabatahtlikuna , 
  • sest Soome ei korraldanud sundmobilisatsiooni . Neil oli valida , kas lähevad vabatahtlikud Soome armeesse 
  • või siis sunduslikult Saksa või Punaarmeesse . Enamik nendel , kes läksid Soome eest võitlema ootas ees 
  • parem tulevik , kui neid , kes võitlesid Eestis , sest Soomes oli võimalik eestlastel saada väljaõppe , aga 
  • Eestis ei olnud neil võimalik saada mitte mingit väljaõpet , vaid pidi kohustuslikult sõdima Punaarmees või 
  • Saksa armees . 
  • Liina Loit , 9.a klass 

Kommentaarid (7)

merka94 profiilipilt
merka94: täpselt õpiku teksti kirjutanud.
14:10 24-01-2010
nigga123 profiilipilt
Nigga gangsta: hea tänks selle eest
17:45 17-01-2010
Celtic profiilipilt
Celtic: Jamaa...ei avane..
18:48 19-02-2010


Sarnased materjalid

1
doc
Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas
2
docx
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas
1
docx
Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas
4
docx
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas
2
odt
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas
1
odt
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas
3
odt
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas
2
odt
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !