Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid.Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti
aasta alguse seisuga. 23 Lisa 3. Küsitlus 25 3 SISSEJUHATUS Teemaks valisin ´´Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis.´´ See teema pakkus mulle huvi, kuna viimasel ajal on palju räägitud alternatiivenergia kasulikkusest ning keskkonnasõbralikkusest. Valitud teema on maailmas aktuaalne. Tahaksin lähemalt teada saada, millised on alternatiivenergia kasutamise võimalused ning kuidas kasutatakse alernatiivenergiat Eestis. Kliimamuutus on üks suur oht meie planeedile. Kliimamuutus mõjutab meid kõiki lähimatel aastakümnetel nii otseselt kui kaudselt. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on kliimaolud muutunud kogu aeg. Kliimamuutustest annab märku see, et õhutemperatuur tõuseb, jääliustikud sulavad ja üleujutused ning põuad sagenevad. Teadlased ja üldsus on
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7
Probleemideks on kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained, jäätmeteke ja naftasaaste. Need soodustavad kliimamuutusi, kahjustavad looduslikke ökosüsteeme ja tehiskeskkonda ning mõjuvad kahjulikult inimtervisele. Sellepärast on vajalik hakata mõtlema tuleviku peale, et muutuda sellistest energiaallikatest vähem sõltuvaks. Lahenduseks on Taastuvenergia. See on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassienergia, biokütus laineteenergia, loodeteenergia ning maa siseenergia. Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi taastuvenergia liikide ja nende kasutamise vastu. Selle tööga on soovitud anda ülevaade taastuvenergiast, samuti teavitada selle vajalikkusest ning kasulikkusest. Teema on maailmas, kaasaarvatud ka Eestis väga aktuaalne. Ühiskonnas levivad aga sellel teemal väga valed arusaamd ning eelarvamused.
Kivinukk, A., & Staak, M. (2008). Teistmoodi energia. Külastatud aadressil http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Teistmoodi%20energia.pdf. Krustok, J., & Mellikov, E. (2006). Päikeseenergeetikal on tulevikku ka Eestis. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1549. Lehtveer, U. (Koost.). (2007). Taastuvenergia käsiraamat. Külastatud aadressil http://www.ecoprint.ee/juss/elf/raamat_low.pdf. Remmelg, L. (2011a). Taastumatud energiaallikad. Külastatud aadressil http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10302/Taastumatud-energiaallikad. Remmelg, L. (2011b). Millised on taastuvad energiaallikad? Külastatud aadressil http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad- energiaallikad-. Taastumatu energiaressurss. (s.a.). Külastatud aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_energiaressurss. Taastuv energiaressurss. (s.a.). Külastatud aadressil http://et
............................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD..........................................................................................................12 2 ENERGIAALLIKAD.........................................................................................................................................14 2.1 KÜTUSTE LIIGITUS........................................................................................................................................14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus......
Eesti maardla ekspluateerimise 3 jooksul on kaevandatud üle 870 mln t põlevkivi, mis koos tootmiskaoga moodustab ligi 1.6 mld t, samapalju kasutamiskõlblikku põlevkivi on veel Eesti maapõues. Alternatiivid traditsioonilisele naftale On üsna selge, et traditsioonilise nafta varud hakkavad peatselt väheseks jääma. Millised võiks olla alternatiivid? 1) Ebatraditsioonilise nafta (non-conventional oils) all mõeldakse peamiselt naftaliivasid (oil sands) ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on üsna kulukas ning ka keskkonda reostav. Kuid nafta kõrgustesse tõusnud hind teeb ka need projektid rahaliselt atraktiivsemaks. 2) Alternatiivenergia puhul otsitakse naftale alternatiive energia hankimiseks. Siia alla kuuluvad:
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
Kõik kommentaarid