Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Milline on terrorismi tulevik? (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Inge Org
Kas terrorismil on tulevikku?
Terrorism kui vägivald hirmu sisendamise eesmärgina.
Et millegi vastu võidelda, tuleb see esmalt määratleda.
Vägivalla kasutamine eesmärgiga sundida erinevaid isikuid, elanikkonnagruppe, organisatsioone jms hirmutamise teel millegi tegemisest loobuma või vastupidi, sundida neid midagi tegema, on ilmselt sama vana kui inimkond . Niimoodi on vägivalda kasutanud erinevad riigid ja valitsejad väga pikka aega. Sõna terrorism ise pärineb ladinakeelsest sõnast terrere, mis tähendab hirmutama. Rooma impeerium rakendas vägivalda indiviidide ristilöömisest kuni ulatusliku genotsiidini, et sundida nii üksikisikuid kui terveid rahvaid oma tahtele alluma. Terrere transformeerus terrorismiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1793.–1794. a, kui Robespierre määratles terrorit järgmiselt
...[T] terror pole midagi muud kui kohene, karm ja paindumatu õigluse kehtestamine ja seega on ta vooruse ilming; see pole niivõrd omaette põhimõte, kuivõrd demokraatia üldise põhimõtte rakendamise tulemus meie maa koheste vajaduste teenistusse1
Seega käsitles Robespierre terrorit kui õigluse ilmingut ja nägi selle rakendamist lausa demokraatia ilminguna(!)
Massitapmised Vendées, hirmuvalitsemine Prantsusmaal 1793
Üksikisikud, mitmesugused mitteriiklikud organisatsioonid ja isikute grupid on samuti kasutanud vägivalda, et oma vaenlasi hirmutada ja oma tahte alla painutada. Juudi seelotid panid toime oma vastaste salamõrvu võitluses Rooma impeeriumi vastu, assassiinid tapsid
Milline on terrorismi tulevik #1 Milline on terrorismi tulevik #2 Milline on terrorismi tulevik #3 Milline on terrorismi tulevik #4 Milline on terrorismi tulevik #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oruke Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

Sõda terrorismiga

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL International University Audentes Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kätlin Kukk Ameerika Ühendriigid ja terrorism. 21.saj väljakutsed. Kursusetöö Juhendaja: Dots. Tiiu Pohl (PhD) Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. .............................................................................................lk 1. Mis on terrorism?.............................................................................. lk 2. Ameerika roll 21.sajandi maailmas.......................................lk 3. 9/11 rünnak.........................................................................................lk 4. Sõda terrorismiga Afganistaanis...........................................lk 5. Sõda Iraagis..................................................................lk 6. Terrorismivastane võitlus......................................

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

JULGEOLEKU KONSEPTSIOONID: Individuaalne, riiklik, rahvusvaheline JO regionaalsel tasemel; RV JO globaalsel tasemel. * Ühine JO organsieeritud. Kollektiivne JO koos. Ulatuslik JO laildane. Julgeoleku analüüsimine: vaenlase strateegia ja ohu strateegia. Sümmeetriline (otsene ja tavapärane sõjapidamine, võimude tasakaalustamine, sõjas pooled enam-vähem võrdsed, nt. USA ja Hiina/ Venemaa) ja asümmetriline JO oht (selgusetu oht ja tulemused, nt. terrorism, tavapäratu taktika ja sõjapidamine, MHR ja ballistiliste rakettide kasutamine, kübersõda. Sõjapidamisel sõjaline võimekus osapoolte vahel märgatavalt erinev, nt Eesti ja Venemaa) Sisemine julgeolek: hoida rahu suveräänse riigi piirides. Probleemid: kriminaalõigus ja seaduse jõud (riikideülene kuritegevus, narkootikumide liiklus, majandus kuriteod, rahapesu, korruptsioon); MHR levik; terrorism ja tema tüübid; inimõiguste problemaatika; majandus ning keskkonna JO; immigratsioon,

Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)
thumbnail
22
docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

vastavalt Keenia ja Tansaania pealinnades. Umbes 250 inimest sai surma, 5500 vigastada. CIA saades teada, kes on rünnakute taga, sai informatsiooni terroristide miitingust Khowsti lähedal, kus pidi osalema ka Osama bin Laden. 20 augustil käskis Clinton rünnata laagrit cruise rakettidega. Kuigi see hävitati, pääses bin Laden siiski eluga. CIA arvas, et nad jäid mõne tunniga hiljaks. Richard Clarki julgustusel deklareeris Clinton juulis 1999, et Talibani reziim on terrorismi sponsoreerija. Augustis allkirjastas Clinton memo, mis andis CIAle ülesande koostada plaan bin Laden tabamiseks ja tapmiseks. 1999 aasta lõpus plaaniti lõhata pommid New Yorgis uue milleeniumi tähistamisel, see oht kõrvaldati õnneks mõni päev enne sündmusi. Oktoobris 2000 lõhati pomm USS Coleil, kindlaid tõendeid, kes oli asja taga. Pärast 9/11 sündmusi kritiseeriti Clintonit selle pärast, et ta ei suutnud tabada bin Ladenit,

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t

Ajalugu
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria ­ lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine ­ milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet ­ inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine ­ kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti

Ãœhiskond
thumbnail
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria – lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine – milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet – inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine – kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti

Kategoriseerimata
thumbnail
67
doc

Ãœhiskonna konspekt riigieksamiks

Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria ­ lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine ­ milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet ­ inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine ­ kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult,kuidagiviisi või halvasti

Ãœhiskond
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria ­ lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine ­ milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp-sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet ­ inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine ­ kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti

Ãœhiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun