Milline on kliimamuutuste võimalik mõju inimkonnale ja loodusele (0)

Sarnased õppematerjalid

24

ppt

Milline on Eesti osa kliima muutumises?

keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt.Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. • Üleujutuste risk suureneb. • Mulla kvaliteet halveneb • Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib. • Põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub. • Suureneb metsatulekahjude oht. • Kalanduse potentsiaal väheneb. • Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike. • Muutub turismi potentsiaal. • Tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele. • Rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk.  Eesti asub maakeral vööndis, mis praegu veel lubab nautida nelja aastaaega  Eesti asub parasvöötme põhjaosas, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal,mida iseloomustab soe suvi

Geograafia

2

odt

Kliimamuutused ja meie

Kliimamuutused ja meie Kliimamuutus on ilmastikuolude muutus. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuse jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu maad. Maa kliima muutub kogu aeg ja muutub ka edaspidi. Seda võivad põhjustada mandrite ja ookeanide mõningad ümberpaiknemised, kuidas jagavad omavahel päikeseenergiat maismaa, ookean, atmosfäär, liustikud, lumeväljad ja elusloodus. Teadlased on veendunud, et kliimamuutuse põhjuseks on muu hulgas ka inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Kliimamuutuse tagajärjed on igalpool erinevad ­ Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid, üleujutuste risk suureneb, mulla kvaliteet halveneb, osa liike hävib, põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub, tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele, suureneb metsatulekahjude oht, kalanduse potensiaal v

Geograafia

23

docx

Geograafia küsimused eksamiks

epitsenter, mõõtmise skaalad, seismograafid ja ­grammid, energia vallandumise asukohtade kindlakstegemine Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-lained (ristlained). Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) - Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees. Maavärina kese e. epitsenter - Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem. Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained.

Geoloogia

29

doc

Referaat Globaliseerumine

.......................................................................16-17 3.KLIIMAMUUTUS ..........................................................................................................17-19 3.1.Kasvuhooneefekt.................................................................................................................19 3.2.Kasvuhoonegaasid........................................................................................................ 20-21 3.3. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel)..................................................... 21-22 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................. 24-25 LISAD..................................................................................................................................26-27 ANNOTATSIOON

Kodanikuõpetus

10

docx

Referaat: Globaalne soojenemine

kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingi inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks nn. geoloogiliseks teguriks, kuid probleemiks on see, et me ei oska eristada looduslikke muutusi inimese tekitatuist (Wikipeedia; Kliimamuutus). Üks looduslikest teguritest on metaani vabastamine tundras ja soodes. Teiseks põhjuseks on see, et Maa läbib kliimamuutuste tsüklid (Causesofglobalwarming.net ). Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud veel Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu. Inimtegevus toob ilmselt kõige rohkem kahju meie planeedile. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Tähtsamated kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3)

Keskkonnageoloogia

16

odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi ­ talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: geograafiline laius; kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); valitsevad tuuled Kasvuhooneefekti, happesademete, osoonikihi hõrenemise ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele: Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt

Geograafia

12

doc

Mis on globaalne soojenemine?

Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2  1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul.

Geograafia

29

doc

Geograafia eksamimaterjalid

järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused:

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)