Milline oli seltsiliikumise roll rahvuslikus ärkamises (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

AJALUGU - PT.23 VAIMUELU

- Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald, D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. · Õpetatud Eesti Selts- 1838.a Tartu ülikooli juures, Faehlmanni eestvedamisel. - Eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. · Eestimaa Kirjanduslik Ühing- loodi 1842 Tallinnas, estofiilne suurorganisaktsioon. · ,,maa sool" ­ rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED JA SIHID. · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus- koolihariduse levik jms. · Rahvusliku ideede levik-> rahvakooliõpetajad.  · Rahvusliku Liikumise eesmärgid ­ emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omansamise soodustamine. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. · ,,eeslane olla on uhke ja hää" · Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus

Ajalugu

1

doc

Eesti alal rahvuslik liikumine

Eesti alal rahvusliku liikumise eeldused, eesmärgid, juhid, seltsiliikumine. Tekkisid vabatalupojad, kes ei olnud enam pärisorjad. Hakkas kujunema eesti rahvus. Sellega hakkas Eesti ala majanduslik arenemine, tekkisid Eesti haritlaskonnad, kooliharidus levis, kohalik põliselanikkond hakkas omaalgatuslikult oraganiseeruma, kommunikatsioonivõrk avardus ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupo

Ajalugu

1

odt

Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme - kokkuvõte

Sakalale. Lisaks pingestusid Hurdal suhted ka oma saksalastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ja võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös saksalastega. Tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Valitsusringkonnas olid esialgu näinud eestlaste rahvuslikus ärkamisev astujõudu baltisakslastele. Seetõttu ei peetud ,,talupojarahva" eneseleidmist ohtlikuks. Kuid peagi suhtumine muutus. Sellele aitas kaasa ka sisepoliitilise olukorra pingestumine lpgu impeeriumis ja mässumeelsuse kasv. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson. Tema surm oli oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele, kuid vastuolusid see siiski ei lõpetanud . Rain Lill

Ajalugu

6

doc

Vene aeg + Balti erikord

nekrutipartiide ja arestantide saatmine. Kontroll nekrutivärbamise ja väljaõpetamise üle. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis-baltisakslased olid PeeterI jaoks olulised kaadrireserviks, tegi kõik, et neid teenistusse asuma meelitada-andis neile võõramaalastega samad privleegid. Kõige rohkem kaasati bs-i militaarteenistusse. Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.

Ajalugu

8

docx

Ajalugu, Uusaeg

Faehlmann(temast sai hiljem ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist) Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja Kalevipoeg(1863) Osad eestlased Venemaal: maalikunstnik Köler, arst Karell. Rahvuslikus liikumised olid olulised ka rahvakoolide õpetajad. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Eeldused ja sihid 19 sajandil hakkasid eestlased ja lätlased teadvustama oma minevikku, keelt ja rahvuslik- kultuurilist iseolemist, mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine,

Ajalugu

2

docx

Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg ­ 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine ­ rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine ­ rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisi

Ajalugu

1

docx

10. klassi ajaloo kontrolltöö kokkuvõte §21-24

Seltsid-1838,Faehlmann, õpetatud Eesti Selts; eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.1842 loodi tallinnas eestimaa kirjanduslik ühing. Haritlaskonna tekkimine-Väheste eesti soost tippharitlaste kõrval, kelle arv 19.saj teisel poolel hakkas jõudalt kasvama, moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumik, ,,maa sool"-rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Rahvusliku liimuse eeldused: eesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonnateke, koolihariduse levik..Eesmärgid: emakeelse hariduse edendamine, silmaringi laiendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine, väljaarendada eliitkultuur, et vähendada saksa kultuuri mõju. Seltsiliikumine: 1865 Tartus asutatud Vanemuine; 1866 Tallinnas Estonia; 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu tartus; 1870 tartus eesti põllumeeste selts; 1872 eesti kirjameeste selts. Jakobson- s

Ajalugu

4

docx

Eesti 19 sajandil.

Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra kiriku köstriks. Pani algu

Ajalugu

Kommentaarid (0)