Millest koosneb sperma? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Millest koosneb sperma?

 Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.  Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist.  Hormoone ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid on spermas tõesti märksa enam kui teistes organismi sekreetides.  Sperma sisaldab palju kilokaloreid.  Üks seemnepurskekogus sisaldab ainult 5- 7 kilokalorit.  Usutakse, et sperma joomine parandab tervist ja nahka, kuna ta on toitainete- ja vitamiinirikas. Tegelikkuses ei

Inimese füsioloogia

14

doc

Organismide koostis

Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem ­ kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat.  NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin

Bioloogia

12

doc

Toitainete tähtsus lapse arengus

saada toidust valmis kujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks. Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on linoolhape ja alfa-linoleenhape. Soovitatav on toidurasvadega katta 25­30% laste ööpäevasest toiduenergiavajadusest, kusjuures küllastunud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhappe) osatähtsus võib olla kuni 10%, millest kuni 1% võib olla transrasvhappeid. Monoküllastumata rasvhappeid (olehape jt) võib olla 10­15%, polüküllastumata rasvhappeid võib olla 5­10%, sealhulgas asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei sünteesi, vähemalt 3%. Minimaalne omega-3 rasvhapete vajadus on 0,5% toiduenergiast. 7­10-aastaste poiste keskmine lipiidide vajadus on 67 g päevas, tüdrukutel 59 g; 11­14-aastastel poistel 77 g ja tüdrukutel 66 g; 15­18-aastastel noormeestel 89 g ja neidudel 71 g.

Toitumisõpetus

31

doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

Tsütoplasma ­ see on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanislisi aineid Mitokondrid ­ varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muunduvad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks Rakutuum ­ suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet Tsütoplasmavõrgustik ­ koosneb arvukatest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained Ribosoomid ­ kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks ­ sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Rakumembraan ­ eraldab rakku teistest rakkudest ja ümbritsevast keskkonnast. Imeõhuke, pooridega, mille kaudu on omavahel naaberrakud ühenduses Lüsosoomid ­ lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid

Bioloogia

31

doc

Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks

................................................................29 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 30 3  SISSEJUHATUS See suur iseseisev töö on erinevatest võimalustest inimeste jaoks kuidas tunda ennast hästi ja taastuda haigustest või kuidas neid ennetada. Töö koosneb kolmest suuremast valdkonnast: esiteks füüsikalised taastusravivahendid ehk erinevad protseduurid, mida viiakse läbi tervise parandamisel, teiseks taimsed vahendid ja komandaks keemilised taastusravivahendid ehk erinevad mineraalid ja vitamiinid. 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID 1.1 Saun Saun on olnud juba ammustest aegadest peale inimestele püha paik. Lisaks sellele, et seal

Esmaabi

13

pdf

Toitumine vol.1

Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast

Bioloogia

7

doc

Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused

Orgaaniline aine leitakse matemaatiliselt: orgaaniline aine = kuivaine ­ toortuhk Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad:

Loomakasvatus

17

doc

Urogenitaalsüsteem

neerud kõhuõõne tagaseinale. Neerul eristatakse ülemist ja alumist poolust, eesmist ja tagumist pinda, mediaalset ja lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast säsiollusest (medulla). Säsi jaotub 10-15 neerupüramiidiks, millede vahele ulatuvad neerukoorest moodustunud neerusambad. Koor ja säsi koosnevad arvukatest veresoontest ja ülipeenetest neerutorukestest, mis on nähtavad ainult mikroskoobis. Neerupüramiidide tipud - neerunäsad- on suunatud neeruvärati poole ja nad ulatuvad neeruurkesse. 2-3 püramiidi tipud ühinevad omavahel ja ulatuvad väikesesse neerukarikasse

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)