Millest koosneb palmi õli?

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõli koosneb sarnaselt kõikide teiste rasvadega glütserooliga esterdatud rasvhapetest. Teiste taimeõlidega võrreldes on palmi toorõlil väga ainulaadne rasvhapete koostis, sisaldades suurel hulgal 16-süsinikuga küllastunud rasvhapet, palmitiinhapet, mille nimetus tuleb palmiõli sõnatüvest.

Palmiõlides sisalduvad rasvhapped jagunevad järgnevalt: 44% palmitiinhapet (C16:0), 39% oleiinhapet (C18:1), 10% linoolhapet (C18:2) ning väiksemal hulgal ka palju teisi rasvhappeid, mis on toodud tabelis.

palm

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõli sisaldab ohtralt beetakaroteeni ning annab toidule oranžika värvuse. - valgeroosike
23:36 24/10/2016 +1 -1
0 glütserooliga esterdatud rasvhapetest - KSusi
0 pärineb õlipalmi viljade mesokarbist - Tehor

Palmiõli on taimeõli, mis pärineb õlipalmi viljade mesokarbist (punakast viljalihast). Suurimaks palmiõli allikaks on aafrika õlipalm (Elaeis guineensis), lisaks pressitakse õli ka ameerika õlipalmi (Elaeis oleifera) viljalihast. Viljaliha on väga suure õlisisaldusega (45–75%) ja lisaks kääritatud viljalihast saadavale palmiõlile toodetakse pressimise teel seemnetest palmituumaõli.Palmiõli on looduslikult oranži või punaka värvusega tooraineks oleva viljaliha suure beetakaroteeni sisalduse tõttu. Seejuures ei ole sama vilja tuumast saadav palmituumaõli või kookosõli punakad, vaid valged või helekollased karotenoidide puuduse tõttu. Palmiõli on ainus taimeõli, mille küllastunud ja küllastumata rasvhapete suhe on 50:50 ning seetõttu on see toatemperatuuril pooltahkunud.

Palmiõli sisaldab ohtralt beetakaroteeni ning annab toidule oranžika värvuse.

Palmiõli on taimeõli, mis pärineb õlipalmi viljade mesokarbist (punakast viljalihast). Suurimaks palmiõli allikaks on aafrika õlipalm (Elaeis guineensis), lisaks pressitakse õli ka ameerika õlipalmi (Elaeis oleifera) viljalihast.[1] Viljaliha on väga suure õlisisaldusega (45–75%) ja lisaks kääritatud viljalihast saadavale palmiõlile toodetakse pressimise teel seemnetest palmituumaõli.[2]

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis o
leifera) viljalihast.

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõli on taimeõli, mis pärineb õlipalmi viljade mesokarbist (punakast viljalihast). Suurimaks palmiõli allikaks on aafrika õlipalm

Teiste taimeõlidega võrreldes on palmi toorõlil väga ainulaadne rasvhapete koostis, sisaldades suurel hulgal 16-süsinikuga küllastunud rasvhapet, palmitiinhapet, mille nimetus tuleb palmiõli sõnatüvest.

Palmiõlides sisalduvad rasvhapped jagunevad järgmiselt: 44% palmitiinhapet (C16:0), 39% oleiinhapet (C18:1), 10% linoolhapet (C18:2) ning väiksemal hulgal ka palju muid rasvhappeid

Palmiõli koosneb sarnaselt kõikide teiste rasvadega glütserooliga esterdatud rasvhapetest.

Palmiõli on õlikõrviku (Elaeis guineensis) viljade lihasest osast saadud taimeõli. Selle palmipuu seemnete õli nimetatakse palmituumaõliks. Üks iidseimaid inimtoiduaineid, mida tuntakse ka Vana-Egiptuses. Palmiõli on punase-oranži värviga, õlipalmile iseloomulik lõhn ja maitse, konsistents on pooltahke, sulamistemperatuur on 33-39 ° C.

Palmiõli on looduslikult oranži või punaka värvusega tooraineks oleva viljaliha suure beetakaroteeni sisalduse tõttu. Seejuures ei ole sama vilja tuumast saadav palmituumaõli või kookosõli punakad, vaid valged või helekollased karotenoidide puuduse tõttu. Palmiõli on ainus taimeõli, mille küllastunud ja küllastumata rasvhapete suhe on 50:50 ning seetõttu on see toatemperatuuril pooltahkunud.

Palmiõli (“punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõlides sisalduvad rasvhapped jagunevad järgnevalt: 44% palmitiinhapet (C16:0), 39% oleiinhapet (C18:1), 10% linoolhapet (C18:2) ning väiksemal hulgal ka palju teisi rasvhappeid, mis on toodud tabelis.

Palmiõli on looduslikult oranži või punaka värvusega tooraineks oleva viljaliha suure beetakaroteeni sisalduse tõttu.

Palmiõli on üks taimeõli sort, mis pärineb õlipalmi viljast.

Palmiõlil on palju kasutusvaldkondi. Palmi toorõli muudavad toiduainetööstusele kasutuskõlblikuks rasvhapete ning triatsüülglütserooli ainulaadne struktuur. Palmiõli on ainus taimeõli, milles sisalduvate küllastunud ning küllastumata rasvhapete sisaldus jaguneb pooleks

Palmiõli koosneb glütserooliga esterdatud rasvhapetest.

Palmiõli koosneb sarnaselt kõikide teiste rasvadega glütserooliga esterdatud rasvhapetest. Teiste taimeõlidega võrreldes on palmi toorõlil väga ainulaadne rasvhapete koostis, sisaldades suurel hulgal 16-süsinikuga küllastunud rasvhapet, palmitiinhapet, mille nimetus tuleb palmiõli sõnatüvest.

Palmiõli on taimeõli, mis pärineb õlipalmi viljade mesokarbist (punakast viljalihast). Suurimaks palmiõli allikaks on aafrika õlipalm (Elaeis guineensis), lisaks pressitakse õli ka ameerika õlipalmi (Elaeis oleifera) viljalihast.[1] Viljaliha on väga suure õlisisaldusega (45–75%) ja lisaks kääritatud viljalihast saadavale palmiõlile toodetakse pressimise teel seemnetest palmituumaõli.[2]

Palmiõli on looduslikult oranži või punaka värvusega tooraineks oleva viljaliha suure beetakaroteeni sisalduse tõttu. Seejuures ei ole sama vilja tuumast saadav palmituumaõli või kookosõli punakad, vaid valged või helekollased karotenoidide puuduse tõttu. Palmiõli on ainus taimeõli, mille küllastunud ja küllastumata rasvhapete suhe on 50:50 ning seetõttu on see toatemperatuuril pooltahkunud.

palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõlil on palju kasutusvaldkondi. Palmi toorõli muudavad toiduainetööstusele kasutuskõlblikuks rasvhapete ning triatsüülglütserooli ainulaadne struktuur. Palmiõli on ainus taimeõli, milles sisalduvate küllastunud ning küllastumata rasvhapete sisaldus jaguneb pooleks.

Palmi toorõli, mis on oma värvuse tõttu tuntud ka kui punane palmiõli, sisaldab väga suurel hulgal E-vitamiini ja on seetõttu kasutusel E-vitamiini allikana. Just aafrika õlipalmi Elaeis guineensis viljadest pressitud toorõlis on täheldatud eriti suurt tokotrienooli sisaldust (kuni 800 mg/kg). Tokotrienool on E-vitamiini üks vorm.

Rasvhapete koostis
Palmiõli koosneb sarnaselt kõikide teiste rasvadega glütserooliga esterdatud rasvhapetest. Teiste taimeõlidega võrreldes on palmi toorõlil väga ainulaadne rasvhapete koostis, sisaldades suurel hulgal 16-süsinikuga küllastunud rasvhapet, palmitiinhapet, mille nimetus tuleb palmiõli sõnatüvest.

Palmiõlides sisalduvad rasvhapped jagunevad järgnevalt: 44% palmitiinhapet (C16:0), 39% oleiinhapet (C18:1), 10% linoolhapet (C18:2) ning väiksemal hulgal ka palju teisi rasvhappeid.

Rasvhappe tüüp Keskmine sisaldus (%) Sisaldusvahemik (%)
Lauriinhape (C12:0) 0,0 0,1–1,0
Müristiinhape (C14:0) 1,1 0,9–1,5
Palmitiinhape (C16:0) 44,0 41,8–46,8
Palmitoleiinhape (C16:1) 0,1 0,1–0,3
Steariinhape (C18:0) 4,5 4,5–5,1
Oleiinhape (C18:1) 39,2 37,3–40,8
Linoolhape (C18:2) 10,1 9,1–11,0
Linoliinhape (C18:3) 0,4 0,4–0,6
Arahhiinhape (C20:0) 0,4 0,2–0,7
Karoteen
Rafineerimata palmi toorõlile on looduslikult omane oranž või punakas värvus, mille põhjuseks on suur beetakaroteeni sisaldus. Palmiõli sisaldab looduslikult kõige rohkem karoteene: toorõlis umbes 500–700 ppm. Karoteenide koguhulgast 33% moodustab α-karoteen, 65% β-karoteen ning ülejäänud 2% γ-karoteen ja teised karoteenid.

Palmiõli koosneb sarnaselt kõikide teiste rasvadega glütserooliga esterdatud rasvhapetest.

Palmiõli saadakse enamasti aafrika õlipalmi punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami viljalihast.

Palmi õli koosneb palmi ekstraktist

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõlil on palju kasutusvaldkondi. Palmi toorõli muudavad toiduainetööstusele kasutuskõlblikuks rasvhapete ning triatsüülglütserooli ainulaadne struktuur. Palmiõli on ainus taimeõli, milles sisalduvate küllastunud ning küllastumata rasvhapete sisaldus jaguneb pooleks.[3]

Palmi toorõli, mis on oma värvuse tõttu tuntud ka kui punane palmiõli, sisaldab väga suurel hulgal E-vitamiini ja on seetõttu kasutusel E-vitamiini allikana. Just aafrika õlipalmi Elaeis guineensis viljadest pressitud toorõlis on täheldatud eriti suurt tokotrienooli sisaldust (kuni 800 mg/kg). Tokotrienool on E-vitamiini üks vorm.[

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast.

Palmiõli saadakse Aafrika õlipalmi punaka viljaliha massist ja palmiõli sisaldab ohtralt beetakaroteeni