Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi,
Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis
jumalad. [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Kuningal oli viis nime: oma päris nimi ja peale selle veel neli nime, mis talle anti troonileastumisel. Igal tema nimel oli teatav suhe tema pompoosse titulatuuri teatava koostusosaga. Põhiline trooninimi oli seatud Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga tiitliga. Vaarao isiklik nimi oli seotud ,,päikese poja" tiitliga. Selles tiitlis peegeldus selgesti Egiptuse usundi klassiolemus, kuningavõimu jumalustamine, usk despootia ,,jumalikkusesse". Egiptus saavutas tollel ajal suure võimsuse, mille poolest eraldus ta teistest, nagu räägitakse raidkirjas, asiaatide, neegrite ja liibüalaste barbarlikest suguharudest, kes Egiptust ümbritsesid, suutes talle pakkuda ainult tööjõudu ja kariloomi. Naaberbarbareid võis Egiptuse kuningas tabada isegi ,,kaigast tõstmata", ,,ilma vibu pingutamata surmata neid nooltega". Egiptlased uskusid, et päikesejumal
alebastrit, basalti ja tulekivi. Seega oli Egiptuses rikkalikult kivi, mis oli kõige hädavajalikum ehitusmaterjal. Niiluse orus kasvas peale pilliroo, puidki, mitte ainult palme, mida on raske kasutada esemete valmistamiseks, vaid suurel hulgal ka akaatsiaid ja sükomoore. Egiptuses oli metallegi, kuigi mitte orus endas, vaid selle lähedastel maa-aladel. Vaske leidus Siinai poolsaarel; kulda oli suurel hulgal Egiptusest lõuna pool, Nuubias (sõna Nuubia tähendab egiptuse keeles kullamaad), ja veel - Araabia kõrbes (Punase mere lähedal). Tsink ja seatina oli Punase mere rannikul. Võib öelda, et Egiptuses oli kõike, mis on vajalik irrigatsioonimajanduse loomiseks: kivi, puitu, metalli. Irrigatsioonimajandus tootis külluses teravilja. Muidugi, sai Egiptus küllamaaks alles siis, kui seal rakendati inimeste kätetööd. Algselt aga oli Egiptus asustamata, sest vanasti oli teine kliima: kevadel hakkas Abessiinia mägedes sulama lumi, sellel ajal algas
Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud.
.................................................................................................................................................. 14 Perekond........................................................................................................................................................14 4. USK.................................................................................................................................................................15 Egiptuse jumalad...........................................................................................................................................15 Templid ja jumalateenistus............................................................................................................................16 Surmajärgsus.................................................................................................................................................16 5
kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Kõik see kujundas Mesopotaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist ajaloost. Kiilkiri. Mesopotaamiale tüüpiline kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et selle märgid vajutati kiilukujulise otsaga pulga abil värskele savitahvlile. Selline kirjutusviis välistas kumerad jooned ja tõi kaasa märkidele skemaatilisuse. Kiilkiri on, nagu Egiptuse hieroglüüfidki, arenenud välja piltkirjast, mis tekkis juba IV aastatuhandel eKr. Märkide skematiseerimisel ja nende üldistamisel arenes sellest mõisterkiri, kus märgid ei kujutanud enam esemeid, vaid tähistasid stiliseeritult erinevaid mõisteid. Kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu, hakkasid paljud märgid mõistetele lisaks tähistama ka vastavate silpide hääldust. Mesopotaamia kiilkiri oligi mõiste ja silpkirja kombinatsioon.
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI
Kõik kommentaarid