Milles seisneb patust rääkides meie vastutus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Miks me peame hoidma Jumala head loodut

’’heaks ’’ ja usaldas selle inimese hoole alla. 1. Moosese raamatu 1:26 esitatud ’’valitsemise’’ mõistet on sageli väärkasutatud ning liiga sageli on tähelepanuta jäetud asja olu, et Jumal kuulutab kogu loodu ’’heaks’’, siis ei peata silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab Jumala ja inimeste uuendatud suhe ka seda, kuidas inimesed suhtuvad ülejäänud loodusesse, sest loodu kuulub ennekõike siiski Jumalale ning on usaldatud meie kätte üksnes hoiule. Olen palju mõelnud geenitehnoloogiale ( kloonimised, kehavälised viljastamised jne.) ja sellest ka ’’kelle omad’’ me oleme, mitte ’’kes’’ me oleme. Me oleme Jumala loodud. Selles kõiges me peame nägema terviklikkust, Jumala esimene reaksioon – vaatamine- võib olla lähtekohaks ka meile. Esimeses Moosese raamatus paigutatakse inimesed keset tohutut kosmost. Astronautide tehtud pildid (1972) lasevad meil näha Maa ehedat ilu, selle haavatavust

Ühiskond

5

docx

Kaks arutlust süstemaatilise teoloogia teemadel

sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi käsitlemine eeldab iseeneselikult juba vastanduse olemasolu, kuna kõik sünonüümne sulandub sümbioosiks ja pole seega võrreldav vastandamise teel. Rääkides religiooni ja loodusteaduse vahelisest suhtest, ei saa me mööda vaadata tõsiasjast, et tegemist on kahe eraldiseisva teadmusliku üksusega (nii nagu näiteks matemaatika on eraldatav filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust".

Süstemaatiline teoloogia

76

docx

Religioon õhtumaises kultuuris

Toomiku projekti võib näha “ajamasinana”, mis esitab kunst-niku nappi  päevamenüüd koos sama päeva ajalehtedele seatud sitapurkidega. See viib meid talongiaja lõpu Kopli liinidele kanalisatsioonita ateljeekorteris (siit siis purgid). Sel perioodil loobus Toomik varasemast mütopoeetilisest maali-keelest, pöördudes pigem kontranihilistlike žestide poole. Trikk sitapurkidega oli ses kontekstis reaktsiooniks kunsti-kultuuri kahepalgelisele estetismile, milles kunstniku elevan- diluutorni tajuti vabaduse viimse kantsina ühiskonna halas-tamatus determineerituses ● Muide, installatsioon ise polnud kuigi skandaalne. Skandaalseks sai see pigem tagantjärgi, kui Toomi-kule ja laiemalt kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor ● Viimasega hakati tähistama kõike, mis näitustel arusaamatu ja häirivana näis: mis ei haaku ei Manzoni ega Toomiku algsete taotlustega 1.3 SO WHAT?

Religioon õhtumaises kultuuris

13

doc

Filosoofia arvestus 11. klass

selgelt ja arusaadavalt tunnetatav. 2) Keerulised probleemid tuleb nii palju kui võimalik osadeks jaotada. 3) Lihtsatelt objektidelt aste astmelt ja samm sammult keerulistemani minna 4) Tuleb kirjeldavast süsteemist luua võimalikult ulatuslik loetelu. Eesmärgiks jõuda lihtsate olemuste juurde. D filosoofia tõeliseks lähtepunktiks on kahtlus. Ta otsib seda, milels ei saa enam kahelda. Oma teoses leiab, et kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kahtlus hõlmab kõike. Kõiges milles saab kahelda peabki kahtlema. See on teoreetiline, sest praktilises elus peame toetuma tõenäolistele teadmistele. Ta pole skeptik. Meie meelte kaudu saadavad andmed ei pruugi olla lõplikud. Reskognitas ehk mõtlev asi. Väline kehademaailm. Inimese seisundile vastab tunne. Kui mul janutunne, siis peaksin jooma. Loom on tema jaoks masin, inimene erineb loomast oma vaimu poolest. 2. PILET 1. F.Baconi empirism ja iidolite õpetus

Filosoofia

117

docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus

Maailma religioonide võrdlev analüüs

9

docx

Keskaja filosoofia referaat

saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu

Filosoofia

32

doc

Keskaja filosoofia

· Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist

Filosoofia

4

doc

Kuidas lahendada kurjuse probleemi?

kujutada Vanapagana. Tavaliselt peetakse inimese omaduste seas kõige ebasoovitavamaks kurjust ning kõige soovitavamaks headust või armastust. Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu? Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma paremal loomusel, mitte halvemal loomusel, laskuda alla füüsilis-kehalisse, mis sellisena ei saa olla kuri, ja arendada seal taolisi omadusi, mis ei kuulu füüsilis-kehalisse, vaid just nimelt vaimsesse. Miks meie, inimesed, võime kurjad olla? Sest me tohime olla vaimsed olevused. Sest me satume vaimumaailma sisse elades olukorda, kus peame arendama taolisi omadusi, mis muutuvad halvaks, kui neid füüsilis-meelelises maailmas kasutada. Laseme neil omadustel, mis füüsilises maailmas julmuse, minupoolest salakavalusena või mõnel muul viisil välja elavad, läbistada hinge ning neil füüsilis-meelelise maailma asemel vaimumaailmas välja elada, siis on need seal meid edendavad, tiivustavad omadused.

Filosoofia

Kommentaarid (0)