.......13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, millest kogu maailmas üha enam räägitakse. Põhjus selleks on lihtne tegemist on nii siseriiklikku kui rahvusvahelist julgeolekut ohustava nähtusega, mis rikub tuhandete inimeste põhiõigusi. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Ahvatlevad tööpakkumised meelitavad kergeusklikke või lootuse kaotanuid vahetama elukohta ja asuma tööle, mis erineb lubadust vi mille tingimused ei vasta esialgsele kirjeldusele. Ohvrite rehabilitatsioon ja kurjategijate kahjustamine on aga riikidele tõsiseks väljakutseks. Kuigi inimkaubanduse probleem ei ole maailmas uus, muutus see Euroopas eriti aktuaalseks peale 1990ndate alguses Kesk- ja Ida-Euroopas toimunud poliitilisi ja
valdkondliku keskendumise kriteeriumidele (vt määruse 1304/2013 artikkel 4). Mis tahes investeerimisprioriteedi lisamine viiks selle fookuse nõrgenemiseni. VII. Komisjon möönab, et koostoimet saab parandada, ning püüab parandada oma programmide tulemusi ja muuta need parema järelevalvesüsteemi abil läbipaistvamaks. VIII. Lõpliku tehnilise rakendamise aruande standardvormi kvantitatiivne osa sisaldab jaotist toetuse väljundite kohta, kuhu tuleb märkida teavitamise, nõustamise, tööle suunamise ja värbamise teenuste arv. See on üks näitajatest, mis on seotud teenustega, mida osutavad tavaliselt piiriülesed partnerlused. Kogu programmi vältel on seega olemas selge alus järjepidevaks aruandluseks. Lisaks selgitavad projekti koordinaatorid oma tulemusi tavaliselt põhjalikumalt aruande kvalitatiivses osas, kus tuuakse esile piiriülese partnerluse saavutatud kvantitatiivsed näitajad, näiteks tööle suunamiste arv, ning kus neid selgitatakse
a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused. OPEC e Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries) loodi 1960. a Bagdadis naftat tootvate ja eksportivate riikide huvide kaitsmiseks rahvusvahelistel naftaturgudel. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi. Organisatsiooni peakorter asub Viinis
a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused. OPEC e Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries) loodi 1960. a Bagdadis naftat tootvate ja eksportivate riikide huvide kaitsmiseks rahvusvahelistel naftaturgudel. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi. Organisatsiooni peakorter asub Viinis. Liikmesriigid on Alzeeria, Araabia
- Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele? Kas tööõigus peab jääma valdavalt töötaja kaitse õiguseks või on oht, et tööandja muutub töösuhte nõrgemaks pooleks? - Praegu pööratakse palju tähelepanu ka tööandja huvide kaitsele, ka tööandja võib muutuda töösuhte nõrgemaks pooleks, kui töötajal on piiramatud õigused ja tööandja huvid pole kaitstud. Hetkel kaitstakse õnneks ka tööandjat. 3. Mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte
A kirjalik tööleping - tööleping sõlmitakse kirjalikult - vorminõuet ei kohaldata kuni kaheks nädalaks sõlmitud tähtajalise lepingu puhul - vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust!!! (töötaja kaitseks, TA võib ju unustada või tahtlikult mitte sõlmida) - tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest NB! Tööandja ei tohi tööle asumisele vastu vaielda (2-16 - 5811/34 (2018)) (TLS § 4) - tööleping on sõlmitud: o kui see on vormistatud kirjalikult või o töötaja tööle asumisega või o tahteavalduste vahetamisega ja kõikides olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamisega (tööandja ei lubanud töötajat tööle, kuna altkäemaksukahtlus) - tööandja ei saa taotleda, et tööleping sõlmitakse kirjalikult: VÕS § 11 lg 2 –
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
...................................................... 95 § 46. Töö tegemise aja piirang.................................................................................. 96 § 47. Tööaja korraldus............................................................................................... 98 § 48. Valveaeg........................................................................................................... 99 § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang............................................................... 100 § 50. Öötöö piirang.................................................................................................. 100 § 51. Igapäevane puhkeaeg.................................................................................... 103 § 52. Iganädalane puhkeaeg................................................................................... 105 § 53. Tööaja lühendamine......
Kõik kommentaarid