50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annasus
Õppematerjali autor
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad..........................
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi sellest kehtida ka meie kõigi puhul. Sageli tõlgendame oma siseseisundit nii, et kui tuleb otsustada, kas valu kõhus on hirmutunne (ütleme, uuringust sõltuvalt), või on kärsitus hoopiski ootusärevus (ütleme, enne armastatuga kohtumist). Vastavalt mõnede psühholoogide arvamusele, haarab niisugune tõlgendusprotsess meid alati, kui tunneme mingit emotsiooni (Schlachter ja Singer, 1962; Mandler, 1975, 1984). Seades nende vaated silmade ette, alustame vaidlust mõningate varasemate emotsiooniteooriate seisukohtadega. JamesLange teooria Emotsioonide teema on hämmingut tekitanud juba mitme põlvkonna uurijates. Psüholoogid ja bioloogid on saavutanud mõnevõrra mõistuspärast edu emotsionaalsete seisundite objektiivsuse ning nende kehaliste ilmingute uurimisel; näideteks võib tuua hirmu ja raevu
kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse
ja sõbralik keskkond. Teiseks tuua välja ainult positiivseid omadusi selle õpilase kohta, siis teised õpilased hakkavad ka temast positiivsemalt mõtlema ja selle tulemusel soovivad ka temaga rohkem suhelda. Klassi ette minnes ei tohiks tema vigu välja tuua, pärast kindlasti kiitma. Negatiivseid asju kinnitada ainult positiivsega. EMOTSIOONID JA MOTIVATSIOON KORDAMISKÜSIMUSED II SEMINARIKS EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Emotsioon on ahelprotsess, millega kaasnevad kogu keha haaravad keerukad muutused inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega(näiteks näoväljenduses). Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord
Ennetava minasõnumi abil anname teisele teada oma tulevasest vajadusest või soovist, ootusest. Positiivse minasõnumi abil saame teisele teada anda, kuidas ta meile rõõmu, naudingut ja soojust toovad. Positiivne minasõnum näitab meie positiivseid tundeid, partneri käitumise hinnanguvaba kirjeldust ja mõju meie vajadustele. Teatav minasõnum väljendab meie siinja praegu tundeid, eelistusi ja mitteeelistusi, arvamusi ja uskumusi. Äraütleva minasõnumi puhul vastame eitavalt meile mitte sobivale palvele, nõudmisele või küsimusele. Meie kõik emotsioonid on kordumatud, keha valmistab ette erinevateks reaktsioonideks igal erineval emotsioonil. Viha korral me ärritume, veri valgub kätesse ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin. Hirmudes voolab veri skeleti lihastesse, näiteks jalgadesse, et kiiresti põgeneda. Õnnetunde korral toimub rahustamine keskustes, mis tekitavad muremõtteid ja negatiivseid tundeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid