5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raido123
Õppematerjali autor
Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune · Struktureeritud (structured), reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud,. Mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab,. Kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel. Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- emakeele tunni reeglid. Eesti keeles ei alustata lauset sidesõnaga- samuti!! oli nii- lause pole ilus :D:D. Igapäevaelus pole probleemiks kui alustan lauset ja vms sõnaga · Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja-
maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti ja teistes meile tuttavamates keeltes on niisugune ettekujutlus, et tuul on selline asi, mis vahel puhub ja vahel ei puhu. Aga tuul on olemas eraldi puhumisest. Seevastu nendes indini keeltes, millele pöörasid tähelepnu Sapir ja Whorf, on loodusjõudude kujutamine täpsem, kuna nad pole ju olems niisugust tuult mis ei puhuks. Sedalaadi näidetele toetudes on väidetud, et keel peaks määrma maailma nägemise ja maailmast mõtlemise viisi. Maailma kujutmises on
aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja selgitada vaid umbkaudselt, sest rahvastikustatistika koostamise põhimõtted ning välispäritolu elanikkonna määratlemise alused on riigiti erinevad. Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike andmete alusel elab tänapäeval võõrsil vähemalt 130 000 eestlast, neist idas 40 000 ja läänes 90 000. Tõenäoliselt on välismaal elavate-töötavate-õppivate eestlaste (kogu)arv ametlikest arvandmetest suurem. (Praakli,Viikberg 2010: 11) Lõuna-Ameerika suurim riik Brasiilia (8,5 mln km2), mis laiub peaaegu sama suurel territooriumil kui kogu Euroopa, oli 1870.aastatest kuni 1930.aastateni väljarändajate
mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed. Sotsiaalsusest olulisem ja otsustavam osa mõtlemisel on siiski meie füüsilisel poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali arendada ( Fisher 2005: 4). Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli (Sõerd 1992: 154-155). Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, 7
- sotsiaalrühm mõjutab meeste kõnet enam kui naiste oma; - vanad naised kipuvad säilitama murret, samal ajal kui nooremad naised just veavad keelelisi innovatsioone. 3.4. Keel ja vanus Inimesed jagunevad vanuserühmadesse (lapsed-noored-keskealised-vanad-raugad). Vanus seostub nii füüsiliste erinevustega kui ka erinevate sotsiaalsete rollidega ja seostega inimeste vahel (üks asi, mis nt muutub on hääle omadused. Vananedes hääl madaldub, muutub kileduse skaala jms. See pole meile siinkohal oluline). Sotsiolingvistikas on Labov pakkunud välja suulise keele täieliku omandamise kuus etappi: - baasgrammatika lapsepõlves, normaalselt vanemate mõjualusena 14 - vernakulaari omandamine ca 5.-12. eluaastani, oma sõprusrühma mõjualusena koolis ja naabruses; - sotsiaalse taju tekkimine ca 14.-15. eluaastaks, mõjuriks kontaktid täisksvanutega.
B. Baasteaduste areng: 1) keeleteadus. Keel(t)e kirjeldamine keele struktuur, kõneprotsess, tekstid (suulised, kirjalikud), kõnemehhanism Tähendus ja mõte (pragmaatika) Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika, loogika) 2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil?? Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates kontekstides, on ,,uus" mitu tähendust. Ehk siis kuidas nendest rääkida
geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks. 3.3.5. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 4. Keelekümblusmudelid Eestis Eestis rakendatakse kahte keelekümbluse metoodikat, milleks on hiline keelekümblus ja varane keelekümblus. Hilis-keelekümblus algab 6. klassist, varane aga juba lasteaias. Mõlema puhul on tegemist kakskeelset haridust rikastava õppevormiga, mis lisaks põhiõppele annab õpilasele hea väljendusoskuse ka teises keeles. 4.1. Varane keelekümblus Varase keelekümbluse programmidega alustatakse lasteaias või esimeses klassis, kui õpilased on umbes viieaastased. Varase täieliku keelekümblusprogrammi korral toimub kogu õpetus
aega teha,näiteks: jätta esitatud nimekirjast meelde sõnu üldnimetuse järgi( loomad, linnud, toit. Laps on muutunud teadlikumaks oma mälu võimalustest ja piirangutest, mistõttu hakkab teadlikult meeldejäetavat materjali üle kordama. Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi. Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid