Mille poolest erineb tänapäeva Eesti köök varasemast? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Tänapäevane Eesti köök

Ave Kiiber Tänapäevane Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök

Kokk

9

doc

Eesti rahvusköök

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru  Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...............................

Toiduainete õpetus

18

rtf

Kama

KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud ­ puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus

Bioloogia

652

pdf

Asjaajamise alused

9. Töökorralduse alused toitlustuses 263  Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263  Töökorralduse põhimõtted teenindussaalis 265  Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269  Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277  Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277  Tähtpäevatoidud 282  Kaasaegne Eesti köök 286  Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297  Usundid ja toitumiskultuur 297

Analüüsimeetodid äriuuringutes

14

odt

EESTI TOIT

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TOIT Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 EESTI TOIDUKULTUUR..........................................................................................................4 MIS ON EESTI TOIT?...............................................................................................................5 MUISTSED KOMBED..............................................................................................................7 TOIDULAUD TÄNAPÄEVAL..................................................................................................8 TÜÜPILISED EESTI TOOTED.................................................................................................9

Rahvusköögid

26

docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Kohupiimajuustu ehk sõira valmistamiseks segatakse kohupiim keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt, kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse aeglaselt ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja maitseained- sool ja köömned. Massi kuumutatakse mõni minut ja asetatakse külma veega niisutatud vormi nõrguma. Sõira serveeritakse suupistena, see sobib ka võileivakatteks, Sõir on eesti rahvustoit. Keedetud kohupiimaroad-Kohupiimaklimpide ja kohupiimapallide valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka lahtiklopitud munad, jahu või mannat, soola, suhkrut, köömneid või tsitrusviljade riivitud koort. Võib lisada ka sulatatud võid. Saadud tainast vormitakse klimbid, Vormida võib kahe lusika abil. Kohupiimaklimpe ja ­palle keedetakse vähese soolaga maitsestatud vees. Klimbid ja pallid pannakse keeva maitsestatud vette ja keedetakse nõrgas kuumuses 4-5 minutit

Kokandus

33

docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

kinnitatud üht või mitut liiki võileibadest. Et püramiidid kaunimad jääks ja püsti seisaks, peaksid võileivad olema erineva suurusega. Tornvõileivad aluseks kasutatakse leiba, saia, sepikut või kõiki neid koos. Katteks valitakse kuivemaid toiduaineid, et üks võileib ei rikuks teise maitset. Kilu, heeringa ja teiste niiskette katteainete peale asetatakse munaviil või salatileht, et neile asetatud võileib ei saaks maitset. Igale sööjale arvestatakse 1 torn, mille jaoks kulub võileivaalust 100 ­ 200 g, määret 20 ­ 25 g ning katteainenet 120 ­ 150 g. Kihilised võileivad ehk klassikalised inglise teevõileivad: koosnevad kahest või mitmest üksteisele asetatud leivaviilust, mille vahele on asetatud või määritud mitmesuguseid toiduaineid. Kahekihiliste võileibade valmistamiseks määritakse leiva- või saiaviil katteainega ja sellele asetatakse teine leiva- või saiaviil, määritud külg alaspidi. Pealmise viilu võib katteta jätta või

Kokandus

45

docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

Säilitusaineid kaustatakse peamiselt toidu riknemise vältimiseks. Toiduainetes arenevad bakterid, pärm- või hallitusseened võivad põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Säilitusaineid kasutatakse tihti tootja huvides, et toodet võimalikult kaua müüa saaks - nii ongi lisatud säilitusaineid pea kõikidesse meie igapäevastesse toodetesse - sinkidesse, saiadesse, juustudesse, jogurtitesse, mahladesse jne. Poest leiab küll mitmeid tooteid, mille pakendi peale on tootja suurelt kirjutanud "ei sisalda säilitusaineid" - see aga ei välista, et selles tootes ei leidu teisi toidu lisaaineid nagu nt värvained või kunstlikud magusained, ka nende seas on tervisele kahjulikke aineid (säilitusainete grupp on vaid tähistatuna E 200 - E 299). Ka ei saa toidukaubast rääkides juba ammu tõmmata võrdusmärki sõnade "eestimaine" ning "lisaainetevaba" vahele, mitte üksnes väljamaised tootjad, vaid ka Eesti tootjad

Toitumine

Kommentaarid (0)