Mille poole
püüdlevad tänapäeva noored?
Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke
elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab
ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte
kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil.
Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele
hiilgusele suunatud elulaadi varju.
Inimene areneb
terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses
pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut
psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses
puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda
Kõik kommentaarid