Miks võitis valimised Tallinnas taas Keskerakond? (0)

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide

Ühiskonnaõpetus

58

pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

kasutust kohalike valimiste valimiseelsel perioodil. Otsiti välja valimiseelsele perioodile jäävaid artikleid, kus esines valitud poliitikute otseseid väljaütlemisi ehk tsitaate. Analüüsimiseks valiti tsitaadid just sellepärast, et neid ei ole suurema tõenäosusega mingil kujul muudetud, mistõttu ei ole muutunud ka poliitiku edastatud mõte. Valimiseelseks perioodiks on võetud vahemik, mil toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Kuupäevaliselt algasid valimised 21. augustil, kui algas kanditaatide registreerimiseks esitamine ja kestis kuni 19. oktoobrini, viimase päevani, kuni valimisreklaamid olid lubatud. Valimised lõpesid 20. oktoobril. Uurimistöö andmete analüüsimisel ja andmete töötlemisel kasutati kahte peamist andmetöötlusprogrammi: Microsoft Word ja Microsoft Excel. Microsoft Wordi abil koostati demagoogiavõtete analüüs ning statistiliste andmete analüüs. Statistilised andmed koondati

Filosoofia

2

odt

Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond

Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J.Kross, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aasta vahepeal, seda ei pane keegi tähele. Rahvas vaatab tänavatel ning telekas tulevaid reklaame ning kellel on kõige paremad reklaamid,

Ühiskond

16

doc

Edgar Savisaar

möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. 1991/92. aasta talvel valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 1991. aasta 31. detsembril seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ja paljud jäidki leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest võikaupmehed ootasid hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi. Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadios. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus raadiojutlusteks. Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil. 7 Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele ostutsekid . Rahatähtede

Ajalugu

8

docx

Avaliku halduse esseed

Eestist kui parlamentaarse riigikorraga riigist, põhiseadusest kui fundamentaalsest õigusnormist ja sellega kooskõlastatud õigussüsteemist, põhiseadus kui avaliku õiguse uue aluse looja, demokraatliku õigusriigi vundamendist, rahvast, erakondadest ja demokraatiast, riigikogu valikutest, halduskohtust kui üksikisiku kaitsjast ning, et põhiseaduse olemust ei ole läbi nende aastate muudetud. Eestlased on enamiku oma ajaloost saanud hakkama riigita ja põhiseaduseta. Et taas leida tasakaalu riigi ja üksikisiku vahel, siis võttis Eesti rahvas 28. juunil 1992 rahvahääletusel vastu praeguse põhiseaduse, mille kohaselt kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kes juba 1920. aasta põhiseaduses pühendas rahvale iseseisva peatüki. 1992. aasta põhiseadusega on jäetud rahvale oma kõrgeima võimu teaostamiseks Riigikogu valimised ja rahvahääletused. 1992. aasta põhiseadusest on Eesti

Avalik haldus

37

odt

Esiajalugu

1237 Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. 1237–41 Saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja 1238 kogu Põhja-Eesti. Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid 1240 Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid). 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster. 1251 Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool). 1260–61 Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi 1263 Pärnust Haapsallu. 1279 Haapsalu sai linna õigused. Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja 1283 Viljandi Hansa liikmeks.

Ajalugu

14

docx

Propaganda mõju Eesti riigis

11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD  SISSEJUHATUS Minu valitud teema on probleem, mille uurimine pakub mulle suurt huvi ning kohustuse mõõtu see välja ei anna. Antud teema kuulub juba ammu minu huviorbiiti ning nüüd on mul võimalus seda probleemi sügavuti uurida ja analüüsida. Poliitika ning poliitikamängud on alati päevakajalised ning vastuolulised. See on ka peamine põhjus, miks see mind köidab. Laias mastaabis on poliitikat uuritud paljudest vaatenurkadest, kuid minu eesmärk on vaadelda võimumeeste ning erakondade tegevuse mõju riigi taustal, kus valitseb demokraatia. Teema valik pole seotud üksnes teema aktuaalsusega, vaid ka minu huvidega ja ehk tuleviku plaanidega. Seega võib see töö olla väike sissejuhatus minu tuleviku teele. Selle uurimistöö tähtsaim eesmärk on enda kurssi viimine poliitikamaastikul

Uurimistöö

28

docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Aasta jooksul (see on institutsionalistlik uurimine) · Miinus: Ei anna vastust kiiretele muutustele, nagu näiteks äsja vast võetud seaduse mõju ühiskonnas/poliitikas  · Pluss: Demokraatlikud protsessid ongi aglased, mistõttu on neid institutsionalistlikult hea uurida · Põhiideed: o Kuidas ühildada omavahel piiramatu võimuga rahvast ning piiratud võimuga valitsust (Montesqieu) o Valimised, millega võim paika pannakse. Kui on liiga demokraatlik ja võrdne ühiskond, siis on raske kedagi millekski sundida · Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis ­ seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism

Ühiskond

Kommentaarid (0)