50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
95 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gamestarted
Õppematerjali autor
Praegusel ajal levib aina enam dokumentide, raamatute ja teise kirjateoste digitaliseerimine. Minule see idee väga ei meeldi. Näiteks digiretseptid ei tööta vahepeal. Kahjuks hävitab arvuti koos inernetiga järjest rohkem kirajandust, kuid seda täielikult hävitada on pea võimatu ja minule mõeldamatu. Raamatud on väga vajalikud ajaloo allikad. Olgu tegu jutu- või teadusraamatuga ei tohiks need kunagi kaduda. Raamatutes on tarkusi mida arvutist või internetist kunagi ei leia. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara. Õppides uusi sõnu ja väljendeid muutub minu keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Internet ,vastupidiselt raamatutele, risustab keelt. Samas on raamatud huvitavad ning heaks ajaviiteks muidugi juhul kui tegu on minule meeldiva zanriga raamatuga. Neist saab teada palju uut ja huvitavat harivat. Tsiteeriks ühte inglise kirjanikku nimega Geoffrey Chaucer (elas 1430-
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha.
Kasutatud materjalid......................................................................................................................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist.
klassides. 1. Kohustuslik kirjandus 1.1. Kohustusliku kirjanduse olemus Kohustuslik kirjandus on teadus- ja haridusministeeriumi poolt välja pakutud teoste kogum, mida vastavas kooliastmes peab lugema. Kohustuslik kirjandus hõlmab endas tuntud õpetlike teoste täielikku läbilugemist ning hiljem loetu põhjalikku töötlemist ning selle üle arutlemist. Tihti tekitab sõna "kohustus" noortes koheselt vastumeelsust ning tekib kiusatus minna kergema vastupanu teed ja lugeda ainult raamatute kokkuvõtteid. Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli. Teose paremaks mõistmiseks aitab kaasa raamatus antud probleemide põhjal kirjandite ja analüüside kirjutamine. 1.2. Kohustuslik kirjandus Eestis
ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klassi õpilased suhtuvad lugemisse ning mida neile meeldib lugeda. Uurimuses võrreldakse lugemisharjumusi varasema tööga Ülenurme Gümnaasiumis. Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kui paljud õpilased loevad? 2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013
...................................................................... 33 2.6.4. Küsimus 18. Võõrkeelne kirjandus ............................................................................. 37 2.6.5. Küsimus 19. Lugemise meeldimine ............................................................................ 38 2.6.6. Küsimus 20. Palju lugevad õpilased............................................................................ 39 2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda............................................................................... 41 2.7. Tulemuste kokkuvõte ......................................................................................................... 45 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 48 LISA 1 Küsitlus ..........................................................................................................................
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned
Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel. lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus. muinasjutt- eepika žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
tänud;)
Kõik kommentaarid