Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NimiPerekonnanimi
Õppematerjali autor
Mootori võimsust saab suurendada silindrite arvu, silindrite läbimõõdu, kolvi käigu ja väntvõlli pööretearvu suurendamisega. Samuti saab suurendada mootori võimsust tavamootorile ülelaadimise lisamisega (rohkem õhku, rohkem kütust, suurem võimsus). Küttesegu põlemisest tekib mootoris palju soojusenergiat, osa muundatakse mehaaniliseks energiaks osa jääb aga üle. Mootori ülekuumenemise vältimiseks tuleb liigne soojus mootorist eemale juhtida. Soojuse eemalejuhtimiseks kasutatakse jahutussüsteemi, mida on kasutusel kaks: õhkjahutussüsteem ja vedelikjahutussüsteem. Kõige sobivama soojusreziimi tagab mootorile vedelikjahutussüsteem. Ülekuumenenud mootoris suureneb detailide kulumine, võimalik on kolbide kinnikiilumine silindritesse. Ülejahutatud mootoris kütus aurustub halvasti, ei sütti korralikult ega põle täielikult
suunatakse lastiplatvormile või kasti, ning vastavalt vajalikule lossimiskõrgusele on selles kohas sahti küljelt eemaldatud katteplaat ja asendatud vastuvõtu koluga. Sahttõstukite tõstevõime küündib 3 tonnini ja tõstekõrgus 100 meetrini Trosstõstukid: Koostuses on juhttrosside pingutusraskus , vints , lasiplatvorm või korv, mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil
valitsuse poole arupärimisega, kas Gouldi patendid ei riiva valitsuse huve ja kas neid seetõttu ei tuleks hoopis eripäraselt menetleda. Kujunes laserifirmade ja valitsuse ühisrinne. Firmade jõhker surve oli teinud oma töö. Jaanuaris 1985 algas föderaalkohtus uus protsess Gouldi asjas. Menetlust juhtis kohtunik Flannery. Otsuseni jõuti alles 19. detsembril. Kohtunik Flannery oli teinud kannapöörde ja asunud Gouldi poolele. Miks, seda ei saa vist keegi kunagi teada. Otsus süüdistas patendiametit terves reas jämedais õigusrikkumistes. Patlexi aktsiakurss viskus taevasse. Järgmisel aastal lükkas patendiameti apellatsioonikogu tagasi ekspert Beherendi taotluse Gouldilt patentide tagasivõtmise kohta. Gould sai lõpuks kõik neli taotletud patenti. Kes siis, lõppude lõpuks, leiutas laseri? Väär oleks näidata näpuga ainult ühele mehele.
elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus. On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel. Seda nähtust tuleb arvestada vahelduva soojusreziimi tingimustes töötavate seadmete detailide juures. Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks(rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele. Brinelli meetod, mis kasutab kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5 mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus.
elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus. On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel. Seda nähtust tuleb arvestada vahelduva soojusreziimi tingimustes töötavate seadmete detailide juures. Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks(rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele. Brinelli meetod, mis kasutab kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5 mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus.
sh. motorollerite ja mopeedide ehitust ning tööpõhimõtet. Ühe või teise masina ehituse või tööpõhimõtte kohta käiva lühiviite mõistmiseks tuleb läbi lugeda ka eelnev lõik, kus on täielikumalt kirjeldatud mõnd iseloomulikku konstrukt- siooni. Üksikuid mehhanisme ja seadmeid on käsitletud sellises ulatuses, et oleks võimalik neid teadlikult hooldada
kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks on
21420 / 1260 = 17 kr Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on 21420 / 880 = 24,34 kr Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel 2 x 3 x 160 = 960 kr Täiendav käsitsemiskulu ühe rehvi kohta 960 / 1260 = 0,76 kr Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu 17 + 0,76 = 17,76 kr Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta 24,34 17,76 = 6,58 kr 4. Vastuvõtukontroll Pärast seda kui kogu veos on maha laaditud ja paigutatud korrastatult vastuvõtualale, tuleb saadetis üle kontrollida. Vastuvõtukontroll on üks vastutusrikkamaid laotöö toiminguid, kuna sellega kinnitatakse tarne lõppemist ja kauba üleminekut saaja vastutusele. Kaupade tellimise järel jääb ettevõtte arvutisüsteemi tavaliselt ostutellimus, mis sisaldab infot tellitud kauba artiklite, koguste, hinna jms kohta. Pärast vastuvõtukontrolli läbiviimist saab ostutellimusest lao sissetulek, mida muudetakse vajadusel vastuvõtukontrollimise käigus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid