Teadus varauusajal Kaisa Laur Tallinna Kunstigümnaasium 11T Teadus varauusajal Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2
Leonardo bruni: 1370-1444, Silmapaistvaim itaalia teadlane. Pärit vaesest perest. Tänu visale õppimisele saavutas edu ja tähtsad ametikohad. Filosoof ja ajaloollane . oma töödes käsitleb ka moraali. Hariduse vallas nõuab ka naiste koolitamist. Leonardo valla: Ajalooallikate kriitika rajaja. Kaitstes Napoli kuningat paavstivõimuvastu kirjutas traktaadi üriku kohta mida tunti constantiniuse kingituse nime all.ta astus välja ka aristotelese skolastika vastu ja küsis miks peab ainult seda filosoofi nii tõsiselt austama. Kuigi humanistid püüdsid kiriku viha alla mitte sattuda astus Lorenzo valla mitu korda kiriku vastu- Rotterdami Erasmus: Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija.. keeleteadlane. Koostas uue testamendi parandatud tõlke. Tal tekkis konflikt lutheriga tahtevabaduse küsimuses.. kõige tuntumaks toeseks on narruse kiitus.selles teoses teeb kirikut kui vägivaldset asutust tõsiselt maha. Johannes Reuchlin: saksa humanist 1455- 1522
Hansakaubandus- Lääne-ja Põhjamere äärsete linnade kaubaliit, u 100 linna. London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod. Eestis Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Kaubatee idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vill, loomanahad, lina, kanep, merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein. 3. Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu
tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Sõnadade on oluliselt mõjutanud inimese ja ühiskonna arenut.Sõdu on peeti normaalseks ja vajalikuks,et vallutada endale uusi valdusi ja kooloniaid.Matrin Luther on tõendanud,et sõda on niisamavajalik ja kasulik nagu söömine ja joomine või iga teine töö.Kuigi peeti põhjendatuks vaid siis,kui soda alustati õiguspärase omandi tagasinõudmisel või enesekaitseks.15.sajandil hakkas keskaegse rüütlikaitseväe
võõra võimu alla. Hiliskeskajaks XIV. XV. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima. Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud
mäe juures uppus ta laev. Erinevuste põhjuseks võib olla see, et Dante ei tundnud Homerose töid, Odysseust tundis ta vaid läbi ladinakeelsete autorite. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Taas tuli kasutusele ümarkaar. Püha Peetruse kirik Roomas; Bramante, hiljem täiendas Michelangelo
Vana maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, arvati et tulevane ühiskond peab kujunema mõistusepäraseks. Nende ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad olid kindlad, et uued ideed võivad avaldada tugevat mõju maailmale. Saadi aru, et ideid on vaja levitada, kuid harimata inimene ei saanud nendest aru. Eeskujuks võeti loodus. Kui mingi nähtus esines looduses , oli see nende meelest mõistlik, aga kõik loodusega vastuolus olev mõisteti hukka. Esile kerkisid inimeste vajadused. Sellega astute vastu kristlikule kirikule, ning tekkisid suured tülid. Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes Aristotelese loogika vastu. Tema arvates on vaja kõiges kahelda, et teha tõeline otsus. Tema filosoofia põhiprintsiip oli gogito, ergo sum (ma molten, järelikult olen olemas).Vanema põlvkonna üks silmapaistvamatest valgustajatest oli François Marie
Americo Verspucci avastas et tegemist on hoopis uue mandriga ning pandigi nimeks tema nime järgi. Meretee Indiasse avastas Varco da Gama, sõites ümber Aafrika mandri. Teed indiasse püüdsid leida ka Inglased, kuid seda Põhja-poolkera kaudu. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailma reisi ning jõudis vürtsideni Lääne kaudu, tõestades et maakera on ümmargune. Kodumaale ta ise ei naasnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Tagajärjed: Inimeste maailmapilt avardus, Euroopa hakkas maid koloniseerima, Euroopasse kogunesid rikkused, Kaubateed paiknesid ümber, hakkati kasvatama uusi kultuure (mais, tubakas, kartul, tomat), teadus arenes kiiresti, inimrassid paiknesid ümber, tekkis orjakaubandus, kristlus levis mujal maailmas. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine
Kõik kommentaarid