Miks tekkivad põlvkondade vahelised konfliktid? (11)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori – see on nii olnud juba sajandeid.

Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nende vanemad on arutult ranged ja piiravad nende vabadust, veel rohkem nende vanavanemad. Erinevus on lihtsalt põlvkondade vahel nii suur, et mõlemal on seda raske mõista. Siiski, mida noored ei kipu mõistma, on see, et igasugune piiramine ja muretsemine tuleneb ainult heast soovist, tihti mõistetakse seda aga vangistamise ja elu rikkumisega. Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini

Eesti keel

9

docx

Konfliktid ja nende lahendamine ( referaat )

Konfliktid ja nende lahendamine Koostaja: ........ Juhendaja: ............ C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium 1 Sisukord: Sissejuhatus ..........................................3 Mis on konflikt? ....................................4 Maailmakonfliktid .................................5 Konfliktid sõprade vahel.........................6 Konfliktide tüübid ja põhjused................7 Konfliktide lahendamine..........................8 Kokkuvõte................................................9 Sissejuhatus 2  Antud referaadis käsitlen teemat ,, Konfliktid ja nende lahendamine ". Teema sai

Perekonnaõpetus

2

doc

Tänapäeva eksistentsiaalsed hirmud

tavad kütuste põletamise toimel.Selle vähendamiseks võiksid hakata autotootjad näiteks toot- ma rohkem hübriidautosid,mis saastaksid õhku väga vähe.Kuna kliimasoojenemise hirmuära- tavaid tagajärgi me kõik kardame,siis võiksime me ka anda endast kõik,mis meie võimuses,et heitgaase sattuks atmosfääri võimalikult vähe.Inimesed võiksid näiteks sõita jalgrattaga alati, kui võimalik ning autot kasutada vaid pikemate vahemaade läbimiseks. Nüüdisaja rahavastevahelised konfliktid ja erimeelsused on kohati nii teravad,et võivad põhjustada suuri sõdasi.Tavaliselt pärinevad need erimeelsused ja tülid erinevate rahvaste va- rasemas ajaloos toimunud sündmustest.Näiteks on mõni riik sõdade käigus kaotanud oma ala- sid ning soovib oma endist territooriumi tagasi saada,kasutades selleks kasvõi sõjalist jõudu. Vahel tekivad konfliktid aga sellest,et mingi osa mõnest riigist soovib saada iseseisvaks ja luua oma riik

Eesti keel

1

docx

Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus.

Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad. Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade omavahelised suhted on kindlasti ajaga tunduvalt muutunud,võibolla on selle taga inimeste suur janu iseseisvuse järele. Noorte ja vanade

Kirjandus

2

doc

Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega

Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta?

Kirjandus

13

doc

"Tark lapsevanem"

ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM"  2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet ­ aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana?  3 1

Suhtlemise alused

11

doc

Armukadedad lapsed

nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps. Seda teades, mõistame ka, miks paljud nooremad lapsed peres tunnevad ennast erakordselt enesekindlalt. Nemad ei ole pidanud kunagi tundma seda, et neid on asendatud kellegagi nooremaga. Õdede-vendade olemasolu on ka muidugi suur õnn. Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile. Õdede/vendadega saab läbi kogeda ka konflikte, mida ei

Psüholoogia

40

docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele.

Pedagoogika

Kommentaarid (11)