Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

MUINASAEG

Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema ­ jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak ­abiväed, sakslased põgenesid ­ - võit andis usku Viljandi piiramine - 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust ­ rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi - I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa ­ saagiks nende varustus - Sakslased kasutasid kiviheitemasinat ­ lõhuti kindlusesein ­ selle taga oli veel teine ­ eestlased suutsid taastuda - Ei suudetaud 5 päevaga linnust vallutada ­ läbirääkimised ­ sõlmiti rahu ­ ulatuslikku ristimist ei olnud - Vaenuvägi lahkus pantvangideks vanemate ja ülikute pojad Eestlased pealetungil - Sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased ­ rüüstasid vaenlaste alu

Ajalugu

21

doc

Vabadusvõitlus

a. Meinhard suri. Järgmine piiskop Berthold hukkus kohe esimeses lahingus liivlaste käe läbi. Enne lahingut püüdis ta samuti kohalikke heaga ristiusku pöörata. Ta jagas pärast saabumist nii paganatele kui kristlastele kingitusi. Mõne aja pärast hakati talle ette heitma, et Berthold tuli Liivimaale rikkaks saama. Piiskop sõitis salaja Saksamaale paavstilt ja peapiiskopilt abi paluma. Berthold saabus Liivimaale tagasi koos sõjaväega. Liivlased kogunesid Riia juurde pärima, miks tal sõjavägi kaasas on. Sõlmiti rahu, millest kinni ei peetud. Lahingus tormas Bertholdi väle hobune keset lahinguvälja ning piiskopile tuldi mitmest küljest kallale ja rebiti lõhki. Seejärel liivlased põgenesid, arvates, et ühe saksi kiivri pähe pannud kaasmaalase näol on tegemist terve neid jälitava vaenlase sõjaväega. Ristisõdijad laastasid seejärel liivlaste viljapõlde. 2 4

Ajalugu

2

doc

MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)

Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutussõja peamine juht ja organisaator. Ta rajas 1201.a-l Riia linna. Kogu alistatav

Ajalugu

10

docx

Eesti ajaloo KT - muinas- ja keskaeg

 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga.  1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu . Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo. Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”.

Ajalugu

11

doc

Sõjad eesti territooriumil

Sõjad eesti territooriumil  3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid

Ajalugu

16

docx

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Ajaloo osa eksami kordamisküsimused 1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised

Ajalugu

14

doc

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö  Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves..........................................................................

Ajalugu

8

docx

Eesti ajalugu

Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus ­ Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert

Ajalugu

Kommentaarid (0)