Miks räägitakse antiikkunstis ülivõrdes (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes

Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel.

Kunstiajalugu

2

doc

"Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes."

Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes. Kunst on justkui koguaeg muutunud, ent tegelikkuses on see lihtsalt edasi arenenud, jättes meelde varem õpitud viise ja neid siis lihvinud. Väga palju võlgneme meist sajandeid varem elanud inimestele, kes Antiikajal nuputasid välja suurepäraseid ja keerulisi süsteeme, mis omavad tänapäeval suurt tähtsust. Rooma insenerid näitasid üles hiilgavaid teadmisi ja oskusi, ehitades sildu, akvedukte, sillutatud teid... Arhitektid kasutasid võlve, sammaskäike ja kupleid, et anda avarust ja ruumikust termidele ja kuplitele. Antiikajal mõeldi palju ehitiuse lihtsusele ja selle konstruktsioonile väga põhjalikult. Kui roomlased ehitasid Colosseum'i, Rooma suurim amfiteaterit, siis nad kasutasid ära kreeka arhitektuuri kogemusi. Colosseum oli ringikujuline ja kõigil avanes väga hea vaade toimuvale. Sinna võis mahutada rohkem kui 50 000 pealtvaatajat. Seal peeti gladiaatorite ja merelahinguid. Amfiteatrites peeti ka etendu

Kunstiajalugu

22

odt

Illustreeritud antiigisõnavara – terminid ja pildid

Illustreeritud antiigisõnavara ­ terminid ja pildid Kreeka tempel. Vanimad templid arenesid välja egeuse ajajärgul tollasest elamust, megaronist. Algselt ehitati templeid puust, 6. sai e. Kr. hakati puidu asemel järk-järgult kasutama kivi (lubjakivi, marmor, liivakivi). Arhailisest ajastust kuni hellenistliku ajajärguni kujunes väljas kümmekond erinevat templitüüpi, mida eristab üksteisest sammaste arv ja asetus. Templitüüpidest vanim ja lihtsaim on antidega tempel, mis on väga sarnane megaroniga. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline, nagu ka kõik teised templitüübid. Antideks nimetati kahte templi külgseintest eenduvat müürijuppi. Sellise templi ukse juures oli ka kaks sammast. Topeltantide templil olid antid ja sambad templi mõlemas otsas. Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Suurimad Kreeka templid, dipteerid, olid e

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

14

doc

Kunstiajaloo I kursus

Mesopotaamia kunst (§ 4 Vana-Mesopotaamia kunst, § 5 Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst) 1) Millist piirkonda tähistab mõiste Mesopotaamia? Kahejõemaal ehk Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel maal. 2) Millised rahvad elasid Mesopotaamias IV-III a. tuh. e. Kr.? Sumerid ja semiidid 3) Mida ehitati Mesopotaamias? Ehitati suuri linnu, pühakodasid, templeid.. Templite juurde tsikuraate. Ehitati veel paleesid, kaari ja võlve. 4) Miks ei ole Mesopotaamia ehitised säilinud? Sest, et mesopotaamlased kasutasid päikese käes kuivanud, ehk mitte põletatud tellist, mis hiljem ilmastiku olude tõttu murenes. 5) Milliseid ehitustehnilisi uuendusi esines Mesopotaamia arhitektuuris? Mesopotaamlased õppisid kasutama arhitektuuris ja ehitama kaari ja võlve. 6) Mis on tsikuraat? Kõrge torn templi juures, mis ahaneb astangutena ülespoole. Selle külgi katsid trepid ja muud väljaehitised

Kunstiajalugu

10

doc

Arhailine periood Kreekas - Vana - Rooma maalikunst

ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates

Kunstiajalugu

70

docx

Vanaajakunst

Kohalike meistrite poolt on tehtud kuldplekist maske ja ümmargusi plaadikesi.  Kivilõikekunsti esindavad tehniliselt täiuslikud poolvääriskivid süvendatult sisselõigatud kujutistega (loomakujutised ja usulised tseremooniad).  XII saj eKr tungivad Peloponnesose ps-le uued suguharud - doorlased.  Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu järgnevat kunsti ja kultuuri. Uuemal ajal eriti arhitektuur.  Euroopa piir – Uuralid  Pseudovõlv – kivid horisontaalselt väikese nihkega KUJUTAV KUNST: • Suurplastika teoseid pole üldse leitud. • Väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist; stukist reljeefe ja steatiidist lõigatud riistu.

Vanaaeg

25

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust. jahimaagia - loodeti saavutada võimu kütitavate loomade üle ning jahiõnn. TOTEMISM- usuti, et inimesed pärinevad loomast/linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud. PRAKTILISED HARJUTUSED- on leitud maalitud piisoneid, millel on palju odatäkkeid ja erinevaid kujusid. Teoseid loobiti küttimise harjutamiseks. MÄNGUTEOORIA- (loodud E. Kanti poolt) inimestel oli lihtsalt igav, teoseid loodi mängurõõmuks (käejäljed Austraalias, Altamira makaronid) MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi

Kunstiajalugu

9

docx

Kunstiajalugu 10. klass

Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika ­ savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Teks

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)