Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi, vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus
ülevõimu suures osas Ida-Euroopas ja Aasias) riikides, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis punaarmee kehtestati kommunistlik diktatuur stalinliku NSV liidu näol lääne mõju nendes riikides piirati nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast KÜLMA SÕJA ALGUS teise maailmasõja lõpus USA ja NSV liidu suhete jahenemine hullem peale Jaapani ja Saksamaa purustamist puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta ei olnud füüsiline sõda, vaid poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel nimetati külmaks sõjaks ei olnud otsest sõjategevust, prooviti vastaseid üle trumbata muudel elualadel kommunism tekitas lääneriikides ärevust 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi
Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega.
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal ? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt
vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust (8). Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks (8). Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud (8). 3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947)
Kõik kommentaarid