Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks puhkes II.maailmasõda? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks puhkes II maailmasõda ?
Miks puhkes II maailmasõda #1 Miks puhkes II maailmasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stiilikiizu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

II MS Põhjused

TEISE MAAILMASÕJA PÕHJUSED. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Teise maailmasõja puhkemise põhjuseid on välja toodud mitmeid. Üheks neist võib kindlasti lugeda seda, et Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata.

Ajalugu
thumbnail
10
ppt

II Maailmasoda

Teine maailmasõda 1939-1945 Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansl

Ajalugu
thumbnail
10
ppt

II maailmasõda

II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese,

Ajalugu
thumbnail
1
docx

II MS SÜÜDLASED

II maailmasõja süüdlased Teine maailmasõda oli üleilmaline sõjaline konflikt, mis nõudis väga palju ohvreid ja tekitas meeletu materiaalse kahju. Teist ilmasõda võib nimetada oma tekitatud kahju poolest ajaloo kõige suuremaks sõjaks. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal, kui Saksamaa tungis kallale Poolale ja sellest said alguse sündmused, mis panid sõja levima üle maailma. See lõppes 2. septembril 1945. aastal Jaapani kapituleerumisega. Enne sõja puhkemist oli aeg, mil kõigil suurriikidel oli hirmus soov laiendada enda territooriumi. Itaalia, Mussolini eesotsas, soovis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu seda oli teinud Rooma keisririik. Saksamaa ja Hitleri eesmärk oli luua Suur-Saksamaa.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Miks puhkes Teine maailmasõda?

laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Ma arvan et peamine põhjus, miks Teine maailmasõda puhkes oli Molotovi- Ribbentropi pakt, sest Saksamaa ja Nõukogude Venemaa on olnud peaaegu koguaeg vaenlased.

Ajalugu
thumbnail
11
ppt

Rahvusvahelised suhted teise maailmasõja ajal

Rahvusvahelised suhted teise maailmasõja ajal Alver Nool ja Tõnis Sarv Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid Saksamaa ja NSV Liidu omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. · Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. · Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. MRP salajane protokoll · Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. · Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.

Euroopa liit
thumbnail
13
doc

Euroopa 1900-1990

mida võib pakkuda N.Liit, eesotsas Staliniga · 23. August 1939 sõlmitakse Moskvas Saksamaa ja N.Liidu vahel mittekallaletungi leping, milles lubati teineteist 10 aastat mitte rünnata · Lepingu lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks Kuna Stalin tahtis korraldada kommunistliku maailmarevolutsiooni, mis rahutingimustes ei olnud võimalik, vajas ta uut maailmasõda. Teades aga, et kui Hitleril pole kindlat seljatagust ei söanda ta Poolat rünnata. Sellepärast otsustaski N.Liidu juht sõlmida Saksamaaga mittekallaletungi lepingu, millega jagati ära Ida-Euroopa ja kindlustati sõja puhkemine. · MRP mõjusfäärid: N.Liit ­ Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, pool Poolat Saksamaa ­ Leedu (kuu aega hiljem läks ka N.Liidule), pool Poolat

Ajalugu
thumbnail
8
doc

2. Maailmasõda

TEINE MAAILMASÕDA Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 ­ 152. Sõja eelõhtu On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahulepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun