Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ?

Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 1920-1940 .
Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda .
Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii ei läinud . Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võimule diktatuur .Diktatuurid hakkasid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liina Loit Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisukord

  • Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ?

Teemad

  • Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 1920­1940 
  • Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda 
  • Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid 
  • demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud 
  • inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . 
  • Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused 
  • suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed  majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii 
  • ei läinud . Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võimule 
  • diktatuur .Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda , kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja 
  • nende elanike ees seisnud raskeid probleeme . Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning 
  • demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult . Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule 
  • aidata. 1939.aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides . Ainult vähesed riigid suutsid säilitada demokraatia oma riigis 
  •  Tekkisid autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid . 
  • Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline . Keskvalitsus oli nõrk . Olid koalitsioonivalitsused , 
  • tänu millele oli raske otsuseid langetada . Halbades tingimustes tekkis väike rühmitus , kuhu kuuluvaid inimesi hakati kutsuma 
  • fašistideks . Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks , mille etteotsa sai Benito Mussolini . 
  • Paljude arvates oli Mussolini see õige valitseja , kes suutis korra majja luua ja paljud hakkasid teda pooldama . Mussolini lubas 
  • rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium . Mussolinil vedas , et Esimese maailmasõja järgses 
  • Itaalias olid inimesed rahulolematud võimulolijate suhtes . Kuna Mussolini oskas õigel ajal head juttu rääkida rahvale , siis 
  •  aasta parlamendivalimistel saavutaski fašistlik partei võidu 
  • Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolševike võimule tulekut. Sama aasta 
  • novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan . Bolševikud saatsid laili 
  • Asutava Kogu .  Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Võeti 
  • vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks 
  • nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike 
  • Vabariikide Liit. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal kui võeti vastu põhiseadus
  • Saksamaal hakkas  kehtima natslik diktaruur , sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud 
  • Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid 
  • Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus 
  • parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa 
  • Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. 
  • Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik 
  • riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal 
  • ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fašistlik Itaalia ,Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa 
  • eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all.  Riik, kus rahval pole 
  • mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus 
  • rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad

Kommentaarid (3)

veltsik profiilipilt
veltsik: sellest oli palju abi, aitäh!
21:10 05-02-2013
bixxol profiilipilt
bixxol: Väga kasulik materjal :)
19:41 21-11-2009
kollanekoss profiilipilt
kollanekoss: hea oli.
16:00 18-10-2010


Sarnased materjalid

2
docx
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
4
docx
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
2
docx
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
4
doc
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
2
doc
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
2
docx
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
2
doc
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
1
doc
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !