Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja nii nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud
Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seaduseid, mis andsid peaministrile kuningaga samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut
grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis väike rühmitus, kuhu kuulusid põhiliselt endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid
Arutlus teemal ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes säilis demokraatia?" Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas aastatel 1920-1940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid. Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaastat . Inimesed
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20. sajandil, täpsemalt aastatel 1920 - 1940. Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailma majanduskriis ja Esimene maailmasõda. Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused
Miks 1920.-1930. aastatel asendus demokraatia Euroopa riikides diktatuuriga. Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja
Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.-1930. aastail. ,,Demokraatia" tähendab kreeka keeles rahva võimu, mida iseloomustab võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks?
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autoritaarses
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuurriigid, näiteks Venemaa, Itaalia ja Saksamaa ,kuid ülejäänud riikides valitses demokraatia, kaasaarvatud Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik
Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteidevaheliste erimeelsuste oli neil raske otsuseid langetada ning nad ei püsinud koos rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes ka tööpuudus, mis omakorda tekitas rahutusi ja tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Peagi oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas ka, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Samal ajal oli Venemaa
diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid
põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt
USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks
1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa
1939. aastaks oli Euroopas alles vaid mõni üksik demokraatlik riik. Demokraatia tähendab rahva võimu. Sellest võib järeldada, et rahvas osales riigijuhtimisel. Demokraatia peamised tunnused on kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabaduste ning rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel. 1930. aastaks oli Euroopas kujunenud 3 autoritaarse diktatuuri riigikorraga riiki. Need olid fasistlik Itaalia, kommunistlik Nõukogude Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Itaalias tekkis fasistlik diktatuur. Selle peamine põhjus oli see, et Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast leidis Itaalia üleskutse muuta oma maa suurriigiks. Üks põhjus oli ka see, et sõja-aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Seal oli nõrk keskvalitsus. Valitsused pidevalt vahetusid, millest enamus olid koalitsioonivalitsused. Itaalias olid ka suured
Sõna ,,demokraatia" tulenes kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendasid rahvast ja võimu, seega oli tegemist rahvavõimuga. Esimese maailmasõja tagajärjel teisenes tunduvalt maailma poliitiline kaart ning siseriiklik maailmakorraldus muutus paljudes maades. Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse.
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal
riik oli mitmeid. Esiteks oli Itaalia solvunud, selle tagasid suured majandusraskused ja suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ning lubatust vähem maid. Itaalia eesmärgiks sai muuta oma maa austus- ja kartusväärseks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning tänu sellele vahetusid tihti ka valitsused. Linnades tekkis tööpuudus, mis tekitas suuri rahutusi. Sellises olukorras tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, sinna kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks, kelle eesotsas oli Benito Mussolini. Fasistid kogusid kiiresti toetajaid lubades muuta Itaalia jälle suurriigiks. Ning ei läinudki enam kaua kui kehtestati fasistlik diktatuur, mille eesotsas oli Mussolini. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningaga võrdsed
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Artur Sepp Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu nind eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur järgevatel põhjustel: Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine (eesotsas oli Benito Amilcare
· Ebastabiilsus riigis · Demokraatia nõrkus nendes riikides 2. Dikratuur - jaguneb totalitaarseks ja autoritaarseks diktatuuriks. Mõlemas ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli Benito Mussolini. Mussolini õpetus tugines diktatuuri põhimõtetele ja andis tänu sellele võtsid ka paljud teised
Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades valitses tööpuudus. Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne
Ajaloo arutlus Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste juures. Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused.
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik:
demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis on enamik võimu koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte, poliitilised erakonnad on kas keelatud või piiratud, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri
mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Itaalias kehtestati diktatuur pärast esimest maailmasõda. See oli tekitanud Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk
Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia keskvalitsus nõrk ning linnades suurenes tööpuudus. Tööpuudus omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus aina tihemini kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus Võitlusliit (itaalia k Fascio di Combattimento). Faistideks (fascio tähendab itaalia keeles ühendust/liitu/kimpu) kutsuti endisi söjaväelasi ning töötuid ning nemad kuulusidki Võitlusliitu. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Mussolini oli palude arvates just see isik, kes suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Faistidele oli iseloomulik must särk ning sellest tuleb ka nimetus ,mustsärklased'. Mussolini kavatsused ei läinud läbi ning Teise maailmasõja lõpul tema võim kukutati ja ta ise hukati.