Miks osades riikides
kehtestati
diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia?
Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad
rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises,
kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse
suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste
rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse
autoritaarseteks ning totalitaarseteks.
Autoritaarses riigis on kogu
võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte,
rahval ei ole
võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad
valitsejad oma
suva järgi.
Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste
mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa
diktatuure olid autoritaarsed.
Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart
ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et
suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa,
Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva
demokraatliku korraga
suurriigid (Prantsusmaa,
Suurbritannia , USA)
aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla
edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku
korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei
suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud
raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim
langes järsult. Sõjas ja selle järel kannatas kõige rohkem
keskklass, kes kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku
mõjuvõimu. Samas
tugevnes tööliskond, kes tänu valimisõiguse
laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Naistele anti
valimisõigus. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle
rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid ära kasutada. Sõja
ajal olid inimesed
harjunud karmikäelise riigivõimuga. Ka pärast
sõda
Kõik kommentaarid