Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes demokraatia (8)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR?

"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.

Ajalugu

4

doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi

Ajalugu

5

docx

Ajalugu eksam 1

Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon ­ Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism ­ Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism ­ Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia ­ Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda ­ Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon ­ Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.

Ajalugu

8

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel. Eesti ja maailm.

Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm.  Rahvasteliit.  Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping.  16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi  vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti  kokku kaubandus­ ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi

Ajalugu

14

docx

Kordamispunktid Ajaloo KT's - Maailma kahe maailmasõja vahel

1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti

Ajalugu

5

docx

Diktatuurid Euroopas & EV 1920-1940

Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini

Ajalugu

13

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. 7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- ­ õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J

Ajalugu

Kommentaarid (8)