Põhjas on elamiseks ja põlluharimiseks liiga külm ja väheviljaks maa; osad alad on mägised, on ka looduse eripära tõttu ligipääsmatuid alasid (soised ja mägised) - keegi ei hakka keset tühjust midagi rajama; see on võrdlemisi arenenud riik, mistõttu on iive juba pikalt negatiivne ja inimesi ei ole palju; ja lõppude lõpuks on see ikkagi üks väga suur maa-ala.
Venemaa pindala on suur ning selle aladele kuulub mitu vöödet. Näiteks Põhja-Venemaal on kliima külm ja niiske, seega põllumajanduseks ja ka elamiseks väga raske ning peaaegu elamiskõlbmatu ala. Lääne-Venemaal on aga suhteliselt samad tingimused nagu Eestis, seega on see elamiseks palju sobivam. Lõuna-Venemaal on aga kliima juba liiga soe.
Venemaal on hõre asustus, sest tingimused elamiseks pole sobivad. Põhjas on külmad talved, mis teevad võimatuks põlluharimise igikeltsi tõttu. Samuti on Venemaa väga suur ja kaugel on palju läbipääsmata alasid, kuhu ei ole mõtet ehitada. Seepärast ongi suuremad linnad (Moskva, Peterburi) asustatud lääne poole.