Miks on iga Ecuadoris elav konnaliik maailmale oluline? (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

33

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

tuumakütuse valmistamine - tuumareaktorid ja teenindus - kasutatud tuumakütus - ümbertöötlemine Tuumajaama ehitamisest Eestis - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - näeb ette tuumaenergeetikaalase teadmise loomist ja asjaomaste õigusaktide ettevalmistamist... Eelised: Odav toota Koahliku elanikkonna vastasseis: Võimalikud tuumaõnnetused JÄÄTMED, JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE Jäätmemajandus on säästliku arengu oluline osa Tekitada vähem jäätmeid Rohkem taaskasutada Kasutada säästlikumalt ressursse Jäätmete koguse suurenemist põhjustab: Rahvastiku arvu suurenemine Tarbimise ja tootmise suurenemine Töötlemata jäätmete hulk suureneb Uute materjalide kasutamine Materjalide lagundamine võtab aastasadu. Ohtlikud jäätmed Inimene = Jäätmete tekitaja Peab vältima jäätmete teket ning tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

38

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Termiline kasvuperiood ­ iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Rõhk Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk Tuli Olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaaniline tegevus, kulutuli) Vesi Kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses. Materiaalne lähteaine fotosünteesile. Kõigi organismide eluks on oluline, et niiskust nende elukeskkonnas jaguks piisavalt nii erinevatel aastaaegadel kui ka ööpäeva vältel. Veekättesaadavus on taimedele kasvu piiravaks teguriks. Muld Maakoore pindmine osa, orgaanilise aine jäänused, kasvavate taimede ja loomade eritised, lagundajate elutegevuse saadused reageerides maakoore mineraalidega, ladestuvad maapinnale. Taim ja muld on nii oma vastastikku seotud talitluselt ja tekkelt maismaa ökosüsteemi lahutamatud osad. Hapnikusisaldus

Keskkonnakaitse ja säästev areng

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Nii võib kujutada integratsiooni ökosüsteemis. Sellel skeemil on kogu elu tervikuna seotud tahke, gaasilise ja vedelaga ja kogu elu ise mõjutab tervenisti vedelat, tahket ja gaasilist. Tasakaalulises ökosüsteemis on need seosed reguleeritud. Ameerika ökoloog B. Commoner (1974) on formuleerinud ökoloogia seadused, mis puudutavad süsteemiteooriat: 1) Kõik on kõigega seotud ­ mitte miski ei saa siin ilmas eksisteerida eraldi. Kõik elav moodustab lõpuks ühe terviku. 2) Kõik peab kuhugi kaduma (sattuma) ­ mitteformaalne aine jäävuse seaduse tõlgendamine. Jäätmed? Biosfääri suutlikkus neid vastu võtta, taluda. 3) Loodus teab ise kõige paremini ­ loodus reguleerib ise kõik-kõigega seotust, looduslikud lahendid on parimad. 4) Mitte midagi ei anta niisama (midagi ei saa võita kaotuseta) ­ kõige eest tuleb maksta. õhk (ained õhus) muld, mineraalid ja kivimid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene. Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva saastuse täpne maht ja ulatus ning hinnata saastuse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Täiendavad uuringute tulemused on aluseks edaspidiste meetmete kavandamisele.  Jääkreostusobjektidena võib käsitleda ka endisi aherainemägesid. Põhjavees edasi kandudes võib reostus liikuda üksiktarbijate või asulate ja linnade veehaareteni.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

40

docx

Eluslooduse eksami kordamine

sõltuvad surnud puidust otseselt. · Kõige enam liike Eestis on seotud haavapuuga, s.t. kuni täieliku lagunemiseni on haab kasvu- ja toidusubstraadiks ligikaudu 2000 liigile (järgneb tamm). · Elurikkus metsas oleneb otseselt kõduneva puidu mahust, alles alates 25 tm/ha kohta pidurdub liigirikkuse kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks.

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)