Miks mulle meeldib päike (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Päike ja Kuu

...............................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................11 2 Sissejuhatus Kõik, mis on olemas ­ meie kehad, õhk, Päike, tähe, galaktikad ja kogu kosmos moodustavad kokku Universumi. Aastast aastasse saame jälgida Universumi muutumist, olgugi, et mõned neist vaevumärgatavad. Universum muutub ja areneb. Kuidas on Universum ja Maa tekkinud? Radioaktiivsete kivimite analüüs näitab, et Maa koos ülejäänud päikesesüteemiga on tekkinud 4600 miljoni aasta eest. Universum on oletuste põhjal tekkinud 12 kuni 15 miljardit aastat tagasi. Teadlased

Füüsika

23

doc

Maailmaruum

punktist. Selle ringi sisse jäävad tähed ei looju kunagi. Mis aga sellest väljapoole jäävad need on loojuvad tähed ja neid ei ole võimalik alati vaadelda. Veerand tähetaevast (lõuna taevas) ei ole võimalik Eestist vaadelda.  6 Mis on maailmaruum? Meie maakera on väga suur. Taevas on aga maakerast veelgi suurem, sest sinna mahuvad nii maakerast suurem Päike kui ka maakerast suuremad tähed, taevasse mahub isegi meie Galaktika, millesse mahuvad maakera, Päike ja veel tohutu hulk tähti, et neid ei jaksa keegi terve elu jooksul kokku lugeda. Taevas meie kohal on tohutult suur. Kuid kaugeltki mitte kõige suurem. Kõige suurem on meie maailmaruum, sest sellesse mahuvad ära nii taevas kui ka kõik galaktikad, üldse kõik, mis on olemas. Meie maailmaruum koosnebki kõigest, mis on olemas.

Loodusõpetus

49

pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

gravitatsioonilised vastasmõjud. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile

Keskkonnafüüsika

12

doc

Päikesekeskne taevakehade süsteem

PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem ­ Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur.

Füüsika

20

docx

Taevakehade füüsikalised omadused ning nende määramine

On ka kaudseid meetodeid massi hindamiseks, need aga on seotud juba teatud füüsikaliste eeldustega. Tähti mille mass oleks üle 10 korra väiksem või üle 50 korra suurem Päikese omast, on vähe. Et tähe ruumala on võrdne raadiuse kuubiga, peab täheaine tihedus varieeruma väga suurtes piirides, ulatudes mõnest grammist kuupmeetri kohta hiidtähtedes kuni miljonite tonnideni valgetes kääbustes. ( 2.) Meie täht Päike Täht toodab oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähe sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Päike koosneb looduse kõige kergematest gaasidest. Üle 70% Päikese massist moodustab vesinik, heeliumi on rohkem kui 25%. Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal. Niisugustes tingimustes hakkavad toimuma tuumareaktsioonid

Füüsika

14

docx

Taevakehad

Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal  Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja

Füüsika

34

docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd.

Megamaailma füüsika

17

doc

Mis on Päikesesüsteem?

tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist kõik ülejäänud moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese pinnatemperatuur on 5780

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)