Miks linnud talvel jää peal istuvad, aga mitte lume peal? (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Geograafia Referaat Jäävöönd

jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema 3 hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Kuigi jäämägi võib juba kaugelt näha olla, on raske tema suurust määrata, sest vaid umbes kümnendik sellest on vee peal. Vee all võib jäämägi ulatuda veepealsest osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. 4 Külmakõrb Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine

Geograafia

3

doc

Jäävöönd

JÄÄVÖÖND SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.

Geograafia

18

docx

Eestipajud

6.a Kadri Saluri Tallinn 2016 Sisukord 1. Eesti puud 3 2. Eesti pajud 4 - Kirjeldus 4 - Kasutamine 4  3. Erinevad paju liigid 6 4. Pajud talvel ja varakevadel 8 Kasutatud kirjandus 1. Eesti puud Puud on välja kujunenud hea varrega (tüvega) puittaimed, millel saavad olla suured mõõtmed. Puudel on mõnikord mitu tüve. Puid on kaks sorti - okaspuud ja lehtpuud. Okaspuud kuuluvad puude hulka nimega paljas seemnetaimed ja lehtpuud katte seemnetaimed. Puud rühmitatakse lehtede ja okaste elukestuse järgi. Veel rühmitatakse puud igihaljasteks ja heitlehisteks

Loodusõpetus

20

ppt

Atmosfääri koostis ja ehitus

põletamisel • Organismide hingamisel Tähtsus: • Sisaldus õhus kõigub 0,4 - • Veeringe ja sademete teke 4% • Ühtlustab õhutemperatuuri • On kasvuhoonegaas ja suurendab kasvuhooneefekti Mis maailma piirkondades ja miks Veeaur atmosfääris on veeauru sisaldus õhus suurem? http://bfwatercycle.blogspot.com/2008/03/ accumulation.html http://earthobservatory.nasa.gov/IOTD/view.php?id=8955  Metaan satub atmosfääri lagunemis- protsesside tõttu : • Märgaladel

Kategoriseerimata

4

doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. 80. Arvutada aineosakese kontsentratsioon puhtas ja kuivas õhus. Õhk on normaaltingimustel. n - kontsentratsioon, N ­ osakeste arv n=N/V [n]=1/m3=m-3 81. Kontrollida, kas seos p=n k T kehtib kuiva ja puhta õhu jaoks p=101 kPa T=273 K n=2,68 x 1025m-3 k=1,38 x 10-23 J/K 82. Arvutada kuivas ja puhtas õhus olevate gaaside partsiaalrõhud ja kontrollida, kas nende ligikaudne summa vastab gaasi kogurõhule. k=1,38x10-23 J/K 85. Miks madalrõhkkonna piirkonnas on madal õhurõhk, kõrgrõhkkonna piirkonnas aga kõrge õhurõhk? Madalarõhkkonna piirkonnas on niiske õhu tihedus on väiksem ja seega ka rõhk on väiksem 86. Tooge näiteid erinevat liiki tööst Mehaaniline töö ­ jalgpallur lööb palli Soojusülekanne ­ päik soojendab maad Keemiline reaktsioon ­ uute ainete tekkimine või lagunemine Tuumareaktsioon ­ uute aatomituumade tekkimine 87. Nim mehhaanilise töö tunnused

Keskkonafüüsika

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks  ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest on sel tasemel või kõrgemal. ● 3km kõrgusel tekib inimesel õhupuudus tavaliselt ● Termosfääris O2 neelab päikesekiirgust, keskkond soojeneb kiiresti. Kuni

Klimatoloogia ja meteoroloogia

3

doc

Füüsika kordamisküsimused ja -vastused

11. Suhestage mehaaniline töö ja soojushulk? Soojushulk = siseenergia muutus Töö = mehaanilise energia muutus (Mõlemad iseloomustavad energia muutust) 12. Kas me maksame korteri soojendamisel energia või soojushulga eest? Soojushulga eest. 13. Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? 1 kW x h (võimsus x aeg) 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? 1grammi vee soojendamisel temperatuuril 20st ­ 21 kraadini. (1grammi vee temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra) 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Kuna see on vananenud ja mittesüsteemne ühik. Tänapäevaks on enamuses valdkondades üle mindud SI süsteemi energiaühikutele. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? J(dzaul) ja kW x h 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Kalorsus on keemilise sideme energia. (kilokalorite hulk, mis organism saab 100g toidu tarbimisel). Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

31

pdf

Füüsika meie ümber

originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks? Seda , mis on omane kõigile samasse liiki kuuluvatele nähtustele ja mida on võimalikult lihtne mõõta. Näiteks Kuu liikumist ümber Maa on võimalik kirjeldada mitmete suuruste abil: joonkiirus, nurkkiirus, sagedus, periood. Missugune neist on valitud? Periood. Miks? Lihtne otseselt mõõta. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Näiteks ei tea keegi, miks kehtib energia jäävus. Mis on loodus

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)